Lehed

reede, 15. mai 2015

Reid!

Täna tulime Põlvasse. Kuna me nädalavahetusel oleme kanuumatkal, siis tulime juba täna Kaarli vanaema sünnipäevale.
Kaarel oli tööl ja käis veel torti otsimas ning jõudsimegi alles peale 19. Ei jõutud juba ära oodata meid. :)
Sõime, jõime, aeti juttu. Pidu sai läbi ning hakkasime maale liikuma.
Hakkasime maantee peale keerama, kui mööda sõitis üpris aeglaselt politseiauto.  Mina, et näed, politsei. Ei tea kas kontrollivad kuskil. Sõidame edasi ning kaugelt paistavad tee peal tulukesed. Aah, kontroll!! Küsisin Kaarlilt ruttu, et kas sa oled kaine. Kehitas õlgu ning ütles, et ei tea, kohe saame teada. :D Ta küll ei joonud palju. Pokaal šampust ning pits või kaks viina, sõi ka palju. Aga no mine tea.
Jõudsime politseile ligemale. Kõik risti suunad olid kinni, tee peal olid punaselt põlevad koonused, ees seisid politseinikud punaste koonustega, mille otsas oli taskulamp. 5-6 politseiautot oli vähemalt kohal.
Pidasime kinni, politseinik tervitas ja tutvustas ning käskis puhuda. Kiskus toru otsast ära ning hakkas aparaati endale tagasi vöö peale toppima. Mõtlesin, et no niii, nüüd on promillid. Tavaliselt on ikka näidatud, et pole promille - võite edasi sõita! Küsis lube näha. Kaarel hakkas neid otsima. Selle ajaga oli tagumises autos olnud Kaarli ema ja isa ära kontrollitud ning nemad said ära sõita. Neil oli veel järelkäru ka, kus oli hunnik asju peal, aga katet polnud peal. Sealt võib mõnus trahv tulla, kui politseinik norida tahaks. Aga nad olid seal ristil teisel eesmärgil ja ei huvitanud kedagi see.
Meie ikka seisime seal. Uuris, et kuhu sõidame ning kas narkootikume ka meil on? Jah, kindlasti ma ütlen, kui mul neid oleks. Kaarel muheles ning ütles, et ei tarvita nagu, pole kunagi tarvitanud. Mina hõikasin kõrvalistmelt, et me isegi ei suitseta, mis narkots. :D Politseinik ei kuulnud mind algul ja näitas taskulambiga mulle valgust näkku. Kui kordasin oma vastust, siis muheles ise ka ning ütles, et väga tublid.
Uuris, mis autos on. Teine politseinik tuli ka ning samamoodi käis taskulambiga ümber auto. Meil oli pagasnik ja tagumine iste kraami täis. Päästevestid ja asjad laiali. Teine politseinik tuli, teretas ja küsis, et kas tohib ukse avada. Uuris uksesisest taskut. Uskumatu. Pole veel sellist asja näinud. Ilmselt oleksid nad veel autot uurinud, aga teised politseinikud olid kinni pidanud ühe kaubiku ning autojuht seisis väljas. Raadiosaatjasse öeldi, et tulge siia, siin on mingi jama. Pisteti juhiload pihku ja sooviti kena õhtut ning tormasid tolle kaubiku juurde. Sai mingi käkiga vist hakkama.
Kui ära sõitsime siis arutasime, et ei tea kas mingi vihje on tulnud, et sellises kohas selline reid. Ja naersime, et oleks pidanud vastu küsima, et palju vaja on, kui küsiti et kas narkootikume on. Oleks seal asfaltil kõhuli maas ka olnud sellise küsimuse peale ilmselt. :D Kel vähegi nutti ja kaine on, see ilmselgelt ju ei ütle, et kuule vean jah rehvi sees, mine vaata. :)
Kui maale jõudsime, siis ema ja isa küsisid, et mis tehti. Et nemad said maru kiiresti minema. Arvasid, et ju politseinik arvas, et nii vanad inimesed ei tea narkotsist midagi. :D
Selline põnev õhtu lõppu. Varsti lähme ära magama ning hommikul asume Valgamaale teele kanuumatkale! :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar