Lehed

reede, 1. mai 2015

Volbriöö ja Luunjas ratsavõistlusi vaatamas.


Eile oli volbriöö siis. Olime minu vanemate juures Külitses ning grillisime ja tegime lõket seal. Vanemad olid liha marinaadi pannud terve hunniku ning meil oli 4 erinevat sorti liha ning lisaks veel vorstikesi. Süüa tervele armeele, aga keegi ei söönudki eriti palju. Mehed nosisid, aga mul polnud üldse isu. Võtsin ühe lihatüki ja sellegagi maadlesin, et ära süüa. Rohkem kulus joogiks siidrit. Istusime ja lobisesime. Väljas hakkas juba hämaraks minema ning ma sättisin peenardele laiali küünalde jaoks laternakesed ning süütasin küünlad. Kohe mõnusam sai ning need pisikesed küünlad andsid päris palju valgust. Mõtlesime, et paneme ka lõkke põlema, muidu istume jälle poole hommikuni lõkke ääres nagu eelmine aasta. Ema oli vedanud palju lõkkekraami ning lõke oli päris suur. Istusime ja nautisime lõkkest tulevat soojust. Mehed rääkisid sõjaväe asjadest, meie juba
haigutasime selle jutu peale. Vend läheb mul Siilile ning kohe palju jututeemat nüüd sellest tekkinud. Mingi hetk läks ta ära, sõbra poole sauna. Ema lõdises ning isa käis ka vahepeal ära, et külmaks juba läinud väljas. Mina mõtlesin, et jääks aiamajja ööseks. Ema laitis kohe maha, et väljas vaevu 6 kraadi sooja ning uks ka lahti olnud kogu õhtu, maru külm. Mina ikka ajasin, et hunnik tekke ja magab ära küll, panin veel ukse kinni, et kogub sooja. 5,5 kraadiga vist väga ei kogu enam. :)  Istusime musiga lõkke ääres ning mina rääkisin ikka, et jääme ööseks aiamajja, et hommikul lähme. Kaarel arvas, et magaks ära küll, aga maru külm oleks. Peaks öö läbi sooja tegema :D Veel ütles, et aga ma ju pidin hommikul poole 9 ajal valmis olema, et Eglega kaasa minna. Krimpsutasin kulmu ning jäin ikka nõusse, et vist külmume pooleks jah.
Natukene veel istusime, siis kobisime tuppa ja võtsime oma asjad ning siis viis isa meid ära koju. Kell oli umbes 2, kui koju jõudsime. Kaarel oli juba väsinud, päeval ju tööl olnud ning vajus ära unne. Kuigi ta oli juba Külitses vahepeal suikunud :)
Mõtlesin hommikule ning arvasin, et ma ei jaksa kuskile poole 9 ajal liikuda. Saatsin Eglele kirja, et tulen hiljem järgi. Pugesin teki alla ning musi kaissu. Magusad unenäod võisid tulla.

Hommikul peale 10. tegin silmad lahti. Pea kumises natukene otsas ning kohe mitte ei tahtnud tõusta. Lösutasin veel voodis ning märkamatult oli kell nii palju saanud, et pidin minema. Lubasin Eglele, et lähen ning ei saanud täitsa minemata jätta, pealegi tahtsin pilte ka teha. Ruttu riidesse, süüa polnud enam aega ning Kaarel viis mu Luunjasse. Ise läks ta tagasi koju, ei olnud väga huvitatud sellest võistlusest. Võistlustel olime kella 17ni, Egle ütles, et rohkem ei viitsi vaadata, tema oli juba hommikust alates olnud. Ega ma ka väga vaimustatud enam polnud. 5 tundi oli juba vaadatud küll. Egle ütles, et ratsanikke oli üle 200. Ikka jõhkralt palju. Hobused on muidugi ilusad ja graatsilised loomad, aga natukene hirmuäratavad ka oma hiilguses. Egle ikka ütleb, et ma tema hobusega prooviks, aga ta on sama kõrge, kui pikk mina olen ning see on kole hirmus. Ilmselt on mul lapsepõlve trauma tollest esimesest ja viimasest korrast, kui hobuse seljas istusin. Niii kõrge oli!
Sain ka palju ilusaid pilte ning plaanin Eglega veel kaasa minna võistlusi vaatama, kui tema hobune ka võistleb.




Algselt oli meil plaanis minna õhtul maale, aga lapsepõlve sõbranna Mari pidi Tartusse tulema ning otsustasime koju jääda, et Mari saaks külla tulla. Polnud üksteist mõnda aega näinud ning sai mõnus õhtu veedetud lobisedes.
Pikk päev seljataga, aeg teki alla pugeda! :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar