Lehed

neljapäev, 18. juuni 2015

Esimene nädal möödas kavaga alustamisest.

Eile möödus esimene nädal, mil alustasin Erik Orgu toitumiskava järgimist. Oleksin juba eile postituse teinud, aga unustasin ennast hommikul enne sööki kaaluda ning sellepärast tuleb see täna.

Senimaani mulle väga meeldib. Toidud on väga maitsvad, mitmekülgsed ja kiiresti ning lihtsasti valmistatavad. Mul pole külmkapis vist kunagi nii palju erinevaid ja värvilisi toite korraga olnud. :) Külmkapp on lausa pungil!
Igal õhtul valmistun uueks päevaks ette. Muudan menüüd, kui vaja. Prindin välja ning teen juurde vastavaid märgitusi - mis kell jmt. Praegu olen väga motiveeritud. Lisaks Kaarel sööb samu toite ning on paar päeva isegi vahepala kaasa võtnud. See aitab ainult kaasa.

Olen aus - päris 100%-lt ma kava järginud ei ole.
Nädala sees hommikusöögiks söön üldiselt muna peekoniga, mõnel hommikul on ka puder olnud. Nädalavahetusel tegime kava järgi esimese poole ning siis läksime kodust ära ning sõime muud toitu. Just siis saabki ilmselt keerulisem olema, kui oleme ära maal ning seal on teised toidud.
Mõni päev jäi ka hommikusöök vahele, selline hiline hommikusöök - varajane lõuna.
Õhtu asendanud näiteks arbuusiga. Praegu hooaeg ning tahaks ju süüa. :)
Magusat olen ka endale lubanud. Tegin kooki ning lubasin endale ühe tükikese päevas. Tean, et kui ennast täiesti keelan, siis lõpuks on isu nii suur, et õgin rohkem, kui vaja oleks. Kuigi isusid polegi eriti olnud. Söön tihti ja korralikult, lisaks puuviljad ning keha saab kõik vajaliku kätte.
Vee joomine on ka problemaatiline, kohe mitte ei jaksa 2 liitrit ära juua. Ma pole kunagi väga palju vett joonud, lihtsalt pole janu. Suht sundimine, et jooksin natukene rohkem ning keha kuivale ei jätaks.
Selle ühe nädalaga on kaal langenud 0.8 kg võrra. Minumeelest väga hea langus, sest soovitatav on 0.5 - 1 kg nädalas. Muidugi on mul massi päris palju, mida kaotada, et võiks esimeste nädalate langus suurem olla, aga algus tehtud. Keha harjub uue toitumise ja rütmiga. Ilmselt toetaks kaalulangetus protsessi ka paremini see, kui liigutaksin ennast rohkem. :)

Kolm nädalat on paus sees olnud ning täna ajasime end uuesti välja sõbrannaga. Läksime Ihastesse, vihma tibutas, aga õnneks jäi järgi. Algul tegime sooja, venitasime ning tegime harjutusi. Siis tegime kiirkõndi metsaradadel. Palju ei kõndinud, üle pika aja esimene kord ning andis kohe tunda, et pikk vahe on sees olnud. Tagasi auto juurde tulles, tegime veel harjutusi ning sõbranna ütles, et võiks aja peale spurti teha. Kaugemalt oli tee peale toodud hakkepuitu ning ütles, et sinna hunnikuni ning tagasi. Pärast mõõtsin, siis tuli see maa 300 meetrit edasi-tagasi. Mina arvasin, et see pole väga hea idee. Üldse on praegu halb mõte joosta, sest kaal on suur ning ei mõju liigestele hästi. Kui maha saab juba midagi, siis võib vaikselt hakata selle poole vaatama. Tema tahtis teha, mina keeldusin, et ei hakka ennast piinama - nagunii ei jaksa ning ei hakka liigeseid lõhkuma. Mul vasaku jala põlv annab aegajalt tunda. Pealegi pole ma just väga suur jooksufänn.
Võtsin aega ning tagasi jõudes istus ta kivile ning kops oli koos. Ütles, et väga hull ikka. Suu kuivab ja süda taob. Istub ja taastub. Ajaks sai 1.20. Polegi kõige hullem esimese korra kohta.
Mul tekkis kerge hasart, et ei tea kui kiiresti ma jooksen. :) Niisiis võtsin ka asendi sisse ning lidusin. Hunniku poole jooks tundus päris kiiresti minevat, kuigi mul polnud prille ees ning pilt oli natukene udune ja tundus väga kaugel olevat see hunnik. :D Tagasi tulek oli juba "lustlikum". Püksid hakkasid alla vajuma - mul on trennipüksid nr suuremad ning libisevad natukene allapoole, kui ennast kiiremini liigutan. Niisiis hoidsin ühe käega pükse ning jooksin edasi. Mõtlesin, et jookse nüüd, aga jalad tahtsid ilmselgelt muud teha. Hingamisest parem ei räägigi. Imekombel mul pistma ei hakanud, aga mul polnud aega pista - pidin pükse kinni hoidma ja oma makarone edasi vedama. :D Sõbranna hõikas enne lõppu, et tule - tule, oled must kiirem.
Lõpuks jõudsin finišisse! Lõpp oli väga raske. Väga raske oli hingata, süda tagus, kurk ja suu olid väga kuivad. Otsisin pilguga oma pudelit, aga ei jaksanud kohe selle järgi minnagi. Jalad olid nagu makaronid all - nõrgad ning lõi krambi paremasse jalga. Nii hädine. :) Ajaks sain 1.25 - 5 sekundit aeglasem. Jõin vett ning hingamine taastus tasapisi. Mul on alati veepudel kaasas, vett peab tarbima. Sõbranna ei joo eriti ja minumeelest on see paha.
Sõbranna ütles, et võiks iga päev seda teha. Naljanumber. :D
Arvasin, et kui healjuhul korra nädalas proovida, kui järjepidevalt liigutame ennast või siis veel parem kuu aja pärast, et siis näeb, kas on paremaks läinud olukord.
Homme lubasime uuesti välja minna.
Sõbranna ütles, et nüüd on vaja ruttu end käsile võtta. Tal olevat kuu aja pärast pulma minek ning siis peab normaalne välja nägema. Küsisin, et kus sa kolm nädalat tagasi olid?! :D
Mul on endal ka väike eesmärk seatud juuli lõpuks. 5 nädalat aega selle eesmärgi seadmiseks. Nimelt on tulemas nänni ja taadu pulma-aastapäev ning tahaksin kanda ühte ilusat maksikleiti, mille eelmine suvi ostsin. Kleit on kehasse. Läheb küll selga, aga tahaksin, et istuks paremini seljas ja poleks nii sardell kiles tunne ja väljanägemine. :)
Väikeste vahe-eesmärkidena meeldibb mulle rohkem. Muidu kui mõtled, et vot pean nii palju alla võtma, et ideaalkaalus oleks, siis on kuidagi nii nüri. A la, et 1 kilo läinud - 20 veel! Nii kaob motivatsioon ära, sest tundub niiii kaugel eesmärk.

Tahtsin ennast ka mõõta, kui hakkasin kava järgima, aga unustasin kogu aeg ära. Otsustasin, et nädalavahetusel mõõdan ning siis kuu aja pärast uuesti. Siis mõõtude pealt ka näha, mitte ainult kaalunumbris.

Järgmise nädalani! Tciaooo! ;)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar