Lehed

laupäev, 13. juuni 2015

Viljandit avastades

Pidime täna uuesti rabasse minema, aga otsustasime hoopiski kuskile mujale sõita. Kaarel pidi nii kaua, kui ma kooki teen, välja mõtlema kuhu minna. Kui kaugele üldse sõidame ning mida vaadata võiks. Kaugele ei viitsinud sõitma hakata, kell oli varsti lõunas juba. Kuigi siit ümbrusest on enamus kohti läbi sõidetud nii, et väga lühike ei saa marsruut olla.
Mõtlesime, et võiks Viljandi ette võtta. See on nii armas väike linnake puidust värviliste majade, rahuliku oleku ning rohelusega.
Mul tädi elab Viljandis, nii et olen seal ikka omajagu käinud. Palju vett on merre jooksnud viimasest külastusest. Kaarel on ainult läbisõidul olnud. Lisaks otsustasime, et kui tee peale jääb miskit põnevat vaatamist, siis lähme kaeme need ka üle.
Enne käisime Külitsest läbi, kui me juba sealt kaudu läksime. Kontrollisin Bella ka üle. Paras jama selle koera teemaga, kui aru ei saada, et omanik on olemas ja igasugused võõrad inimesed ei käi teiste koera torkimas.
Igatahes alustasime sõitu, teele jäänud kaks kohta otsustasime tagasisõidul läbi käia. Alles Vana-Võidusse läksime mõisat uudistama.

Vana-Võidu mõis

Mõisat on esimest korda mainitud 1504. aastal, 1822. aastal lahutati Karula mõisast. Mõisa peahoone ehitati 19. sajandi keskel ja algul oli see ühekorruseline, algselt oli kahekorruseline vaid seitsme akna laiune keskosa. 1930tel ehitati kahekorruseliseks. 1970. aastatel pikendati juurdeehitusega peahoone mõlemat tiiba.
Keskajast kuni 1622. aastani kuulus mõis Wrangellidele. Alates 1834. aastast kuulus mõis von Strykide aadliperekonnale, mil algas ka mõisasüdame esinduslikum väljaehitamine.
1919. aastal Strykide võõrandatud hoones hakkas tegutsema põllumajanduskool, mille tarbeks ehitati hoone 1930tel täiskahekorruseliseks.
Mõisahoonele on 20. sajandi teisel poolel tehtud kooli tarbeks mitmeid juurdeehitisi. Tugevalt on ümber ehitatud ka suur hulk veel säilinud kõrvalhooneid.
Praegu tegutseb peahoones Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool.

1840tel aastatel ehitatud peahoone (härrastemaja)
Ait

Mõisa juures tiir peale tehtud, läksime Viljandisse. Tahtsime minna ordulinnuse varemetesse, aga sõitsime natukene valesti, nii et jõudsime juba linnast välja. Ots ringi ja tagasi. Lõpuks jõudsime õigesse parklasse.
Kõige esimesena tervitas meid Viljandi kiil, peesitas päikese käes.



Nautisime kunsti:


Ennustasime ilma


Johan Laidoner























Õppisime instrumente tundma:











Modernne arhitektuur

Viljandi Liivakivipaljand (lossimägede paljand)

Viljandi liivakivipaljand paikneb otse keset linna lossipargi lääneservas. See on punakaspruun paljand, mille maksimaalne kõrgus ulatub kuue ja pikkus18 meetrini.
Viljandi liivakivipaljandist legende ei räägita, kuid mujal Mulgimaal asuvaid punaseid kaljusid seostatakse vanapagana lugudega. Aga ehk elutses Viljandis oma sarvik, kes kõrvalasuva linnuse rüütlite raudrüüde kolinat välja ei kannatanud ning mujale õnne otsima läks. Lahkudes kuulutas rüütlitele aga kadu ja sajatas ka linnuse varemeiks.


Viljandi ordulinnuse varemed

Kivikindlus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel. Rootsi, Poola ja Venemaa vaheliste sõdade tõttu on võimsast ordulinnusest tänaseks vaid mõni kivisein püsti jäänud.
Linnuse varemed ja selle ümber olev park kujunes viljandlastele puhkealaks juba eelmise sajandi alguses. Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild. Varemetelt avaneb kaunis vaade Viljandi järvele.



Endel






                                                           







Siis käisime söömas pubis "Tegelaste tuba". Koht oli mõnus, teenindus meeldiv ja kiire, hinnad taskukohased. Ainult üks lärmakas seltskond oli, arvasid ilmselt, et nad on pubis ainukesed. Lisaks loeksin miinuseks ka selle, et kaardiga pole võimalik maksta. Sebi klientidel on lihtne, lähedal on pank. Swedbanki peaks ilmselt rohkem otsima, enne eeltööd tegema, kus asub või varuma sularaha.
Mina tellisin pasta šampinjonide ja singiga - niiii maitsev oli!
Kaarel võttis broileri seenekastmes ahjukartuliga - liha oli mõnusalt pehme ja mahlane.
















Magustoiduks võtsime lähedalt olevast kioskist masinajäätist. Ei jõudnud nii kiiresti süüa, kui see sulas.




Jaani kirik

Pauluse kirik
Pauluse kirik


 Tagasiteel käisime vaatasime klaasivabrikut.

Meleski klaasivabrik

18. sajandi lõpul rajati Meleski külla Eesti suurim tööstusettevõte, Rõika-Meleski klaasi-ja peeglimanufaktuur. Meleski on Eesti pikima ajalooga klaasivabrik, mis rajati 1792-1795. aastal. Selle aja jooksul on Meleski vabrikus valmistatud erinevaid esemeid. Algul oli vabrik tuntud peeglivalmistajana, hiljem 20. sajandil tõusid tootmises esile pudelid ning olmeesemed.
19. sajandil oli Meleski klaasivabrik konkurentsitult Baltikumi suurim ja terves Vene impeeriumis oli vaid üks klaasivabrik (Rjazani), mis konkureeris Meleskiga suurima Vene klaasitehase tiitlile.
Meleski klaasivabrikust kasvasid välja sellised Eesti klaasitööstused nagu Johannes Lorupi klaasitööstus, Tarbeklaas, Skankristall ja Glasstone.
Meleski klaasivabriku 1866. aastal rajatud peahoone on suhteliselt hästi säilinud.
Viimati sulatati ja puhuti Meleskis klaasi 2005. aastal.







Käisime veel Võrtsjärve ääres värsket õhku hingamas ja vaadet nautimas.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar