Lehed

pühapäev, 27. september 2015

Depressioon luubi alla

Käisin reede õhtul Tartu Linnaraamatukogus kuulamas loengut depressioonist. Psühholoog Kariina Laas rääkis depressioonist ning sellega seotud (väär)arusaamadest.

Loengul lahati küsimusi:

- Mis on depressioon? Selgus, et seda aetakse segamini stressiga.
- Kuidas ennast aidata?
- Kas depressioon on moeasi või tõeline haigus?
- Kas arstid diagnoosivad liiga kergekäeliselt?
- Kas inimesed haiguslehe nimel valetavad oma olukorra kohta?
- Kas sellepärast, et depressioonist räägitakse rohkem, esineb seda ka rohkem?

Kuna see on aktuaalne teema ning loengus selgus, et tegelikult väga suurel osal inimestel meie planeedil on depressioon ning abi otsivad väga vähesed inimesed. Õnneks on olukord paranenud, kuid siiski mitte piisavalt. Ühtlasi on depressioon üks peamisi põhjuseid, miks inimesed teevad suitsiidi.




Rõhutan siinkohal, et ma ei ole arst ning minu kirjutatu pärineb loengult kuuldust, internetist ning enda ja oma lähedaste kogemustest.


Kõigepealt aga stressist. Psühholoog ütles, et tihtilugu aetakse stressi segamini depressiooniga. Seda sellepärast, et tundemärgid on vägagi sarnased.

Stress on keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele ning valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutseda.
Stress võib ka positiivne olla - positiivne närvisüsteemi pinge, mis võimaldab oma võimete kiiret rakendamist jõupingutuste sooritamiseks. Tõstab eneseusku ja aitab ennast ületada ja seega ka tulemusi parandada. Aitab inimestel kohaneda, areneda, muutuda.
Nt. sportlastel - positiivne stress kehas aitab saavutada paremaid tulemusi. Kui keha liiga rahulik ja lõtv, siis ei tule ka häid tulemusi.
Või näiteks eksamit sooritades. Keha on kerges stressis, mis aitab paremaid tulemusi saavutada.

Käitumises võib stress väljenduda järgnevalt:
  • unehäired
  • suitsetamine või alkoholi tarbimine
  • muudatused toitumisharjumustes
  • pere ja sõprade vältimine, häired igapäevastes tegevustes
  • seksuaalprobleemid
  • äärmuslikud reaktsioonid või vägivallapuhangud
     
Esmased füüsilised sümptomid võivad olla:
  •  väsimus
  • peavalu
  • lihaspinged
  • seedeprobleemid

Võimalikud vaimsed ja emotsionaalsed probleemid on näiteks:
  • masendus, ärevus, ärrituvus või ülemäärane muretsemine
  • nõutus, tähelepanu ahenemine, tundetus ja ükskõiksus
  • mäluhäired ja keskendumisprobleemid
  • tunne, et ei suudeta olukorraga toime tulla ega tulevikuplaane teha
  • madal enesehinnang

Kuidas pinge ja stressiga toime tulla?Pinget ja stressi kohtame oma igapäevases elus pidevalt ning enamasti ei tekita sellega toimetulek meile raskusi. Mõõdukat pinget tekitavate olukordadega toimetulek annab võimaluse tunda rahuldust hakkamasaamisest. See, kuidas igaüks stressiga toime tuleb, sõltub konkreetsest olukorrast, inimese kogemustest, toimetulekuoskustest ja võimetest, isikuomadustest, toetuse olemasolust ja paljust muust. Oluline on stressi sümptomeid õigeaegselt märgata, stressi põhjustega tegeleda ja vajadusel abi otsida.

Alustada võiks iseenda tundmaõppimisega - teadvustada, mis on minu stressi allikas, mida nende puhul muuta saab, mida mitte.

Stressiga toimetulekut on võimalik õppida.
Stressist ja sellega toimetulekust saad edasi lugeda siit: http://www.hkhk.edu.ee/stress/toimetulek_pinge_ja_stressiga.html


DEPRESSIOON

Repliiki "mul on deprekas" kasutatakse üsna kergekäeliselt, tegelikult on depressioon tõsine haigus, millel oma kindlad tundemärgid.

Depressiooni
all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust, mille puhul esineb tavalisest kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus. Kurbus võib tekkida ilma välise põhjuseta ja olla sügavam, kui selleks põhjust võiks olla. Depressiivsete häirete puhul on suur enesetapurisk, endalt võtab elu ligikaudu 15% depressiooni all kannatavatest inimestest.

Depressioon on niivõrd laialt levinud, et seda on hakatud kutsuma slängina epideemiaks.
Igal konkreetsel ajahetkel kannatab 15-20% täiskasvanuist depressiooni sümptomite all, neist 12%-il on depressioon nii sügav, et vajavad teatud eluetapil ravi.
75% psühhiaatriliste hospitaliseerimisjuhtude põhjuseks on depressioon.
Depressiooni all kannatavate naiste arv on ligi kaks korda suurem kui meeste oma. Samas mehed võtavad endalt kolm korda sagedamini elu kui naised.


Tundemärgi:
  • Huvi ja elurõõmu kadumine (inimeste, hobide, seksuaalelu vastu jne.)
  • Madal enesehinnang, süü-ja väärtusetuse tunne, otsustusvõime
  • Mõtlemine on ähmane. Inimene ei suuda keskenduda, loetut-kuuldut meelde jätta või esinevad raskused otsuste langetamisel.
  • Muutused isus või kaalus. Sageli isu ja kaal langevad, kuid võivad ka tõusta.
  • Unehäired. Tekivad probleemid uinumisega, häiritud uni, öised ärkamised või hommikune varajane ärkamine. Või hoopis vastupidi - unetarvidus suureneb.
  • Meeleolu kõikumine tühistel põhjustel, nutuvalmidus. Liigne ärrituvus.
  • Raskestiseletatavad füüsilised kaebused: valu, halb enesetunne, nõrkus, pearinglus.
  • Täielik energia puudumine, ükskõiksus.
  • Hooletus oma välimuse suhtes.
  • D-vitamiini ja oomega-3 rasvhapete puudujääk. 
  • Elutüdimus, suitsiidimõtted.

Leidsin sellise lehekülje: http://peaasi.ee/kusimustikud-depressiooni-hindamiseks/ , kus saab küsimustele vastates hinnata oma depressiooni taset. Mõningad tunnused on meil kõigil, aga kui vastad jaatavalt kolmele või enamale küsimusele, siis palun pöördu abi saamiseks arsti poole. Tegemist on tõsise haigusega ning mida kiiremini abi saab, seda parem.

Internetis on palju materjali depressiooni kohta, et täpsemat infot saada. Minu kirjutatu on väga väike osa, mis on võimalik leida.

Aga kuidas siis ennast aidata?Kui depressioon on nii süvenenud, et sind ei huvita enam mitte miski - ei näe põhjust enam elada, siis on viimane aeg pöörduda arsti juurde! Depressioon on ravitav ning võimalik oma probleemidele lahendus leida.
Kui aga esinevad mõned tundemärgid, siis on võimalik ka ise toime tulla. Paljud inimesed ei pöördu kunagi arsti poole, sest neil on depressioon ainult üks kord elus ja tulevad ise sellega toime. Või siis ei pöördu kunagi arstile, sest arvavad, et see on ainult ajutine, kuigi tegelikult vaevlevad raske haiguse käes.


Loengul arutati mõned asjad läbi, millega saaks end aidata.

- D-vitamiini puudujääk - Meie kliimas, kus päikesepaistelist aega on väga vähe, on just D-vitamiini puudujääk üks stressi/depressiooni põhjusteks. On inimesi, kes nii kui saabub pime aeg, langevad depressiooni. Sellepärast tuleks võimalikult palju D-vitamiine tarbida.
Parimateks D-vitamiini allikateks on rasvane kala, munad, või ja maks. Kui söögist piisavalt kätte ei saa, siis apteegis on suur valik preparaate.
- Oomega-3 rasvhapete puudujääk - Vajame oomega-3 paremaks ajutegevuseks ning lisaks aitab kaasa, et südame-ja veresoonkonnahaigusi ei esineks.
Oomega-3 rasvhappeid leidub rikkalikkult külmaveekalas, eriti skumbrias, tuuni-ja lõhekalas, atlandi heeringas ja forellis. Lisaks linaseemneõlis ja vähesel määral rohelises salatis. Kui toidust ei saa piisavalt, siis kala(maksa)õlist saab puudujäägi.
- Sport. 20-30 minutit jalutamist päevas värskes õhus aitab maandada pingeid. Liigu rohkem - istu vähem.
- Toitumine. Söö regulaarselt, päeva alusta hommikusöögiga. Mitmekülgne, hea ja tervislik toitumine teeb kehale pai.
- Ära liialda alkoholiga. Alkoholi tarbimine võib tunduda lohutusena, kuid see on hetkeline. Järgmine päev on ehk halvemgi olla, kui enne alkoholi tarbimiseks. Üritades oma muresid uputada pudelipõhja võib kaasa tuua hoopiski alkoholismi ja terviseprobleemid.
 - Uni väga vajalik meie organismi toimiseks ja kui meil on sellega probleeme, siis oleme me ainuüksi unetuse pärast tusased. Püüa leida miski mis aitab sind rahustada enne uinumist - piparmünditee, meliss. Paljusid aitavad ravimtaimed. Kui see on ajutine probleem, siis peaks see iseenesest lahenema - ühel hetkel on organism nii väsinud, et sa lihtsalt magad. Kui aga probleem on pikemaajaline ja tõsisem, siis ära karda oma murega arsti juurde pöörduda.
Ka minul oli ühel hetkel raske aeg ning ma ei saanud magada. Lürpisin piparmündi teed, sõin palderjani tablette, et äkki tuleb uni. Kahjuks ei aidanud miski. Istusin öösel üleval, vahtisin lakke ja mõtted aina ketrasid peas. Vastu hommikut suutsin magama jääda ning minu uneaeg piirdus 2-3 tunniga, tihti sedagi mitte. Peale nädalat unetust olin täiesti läbi põlenud. Nõrkus, isutus, meeleolu muutused, pea lõhkus isegi kui rohte võtsin ning olin ennast juba tablette täis tuupinud. Olin peas ketranud igasuguseid mõtteid, ka väga halbu ning tundsin, et hakkan hulluks minema. Nutt tuli iga asja peale, olin väga meeleheitel. Lõpuks läksin arsti juurde, sest tundsin, et enam ei jaksa. Kartsin, et varsti keeran täiesti ära. Arsti juures tehti mulle depressiooni test ning kirjutati välja unerohud. Algul ainult kaheks nädalaks, et saaksin oma unerütmi tagasi. Uni oli ikka väga kerge ja lühikene ning sain ka teise kahe nädalase kuuri ning ma magasin jälle. Elu oli kohe palju parema kvaliteediga ning roomasin ka mustast august välja. Nii, et ära karda!
- Leia põhjused, mis tekitavad sinus negatiivseid emotsioone. Tegele nende mõtetega. Mõni leiab abi eneseabi raamatutest, teine vajab enda tühjaks rääkimist. Leia endale inimene, kes on sulle toeks. Kuulab sind ära ja annab nõu. Kui sellist inimest pole, kes toeks oleks, siis kaalu võimalust pöörduda psühholoogi juurde, kus saaksid oma muresid lahata.

Mina olen leidnud endale kolm viisi, kuidas üle saada stressist, et see ei süveneks.

- Nimelt käisin mõned aastad tagasi koolitusel: Eduelamus! Alar Ojastu - Teenindajast talendiks. Seal räägiti suhtumistest, hoiakutest ja motivatsioonist. Üritas edasi anda arusaama, et ma ISE vastutan tulemuste eest nii tööl kui elus tervikuna. Ning kui midagi on valesti, siis tuleb tegeleda asjaga, mitte tammuda kohal, kiruda selle üle ja loota, et kõik saab ise imeväel korda. Ei saa, paraku..
Alar rääkis, et ühel oma eluperioodil oli ta väga mustas augus ning siis hakkas ta rakendama ühte nippi, mida ta soovitas meilegi.
Ta soovitas kleebitavale märkmepaberile kirjutada sõna "Aitäh!" ning kleepida see KÕIGILE asjadele enda kodus. Ka voodi kohale lakke. Kui hommikul ärgates silmad avad, siis näed esimesena sõna "Aitäh!" ning valjul häälel ütledki "Aitäh!". Põhimõtteliselt tänad kõigi asjade eest, millega sa sel päeval kokku puutud. No näiteks, et ärkad, laest vahib vastu kollane silt "Aitäh"-ga. Lausud: "Aitäh tänase päeva eest." Lähed kööki, jood kruusist kohvi. Jälle tänad. Ja nii kõigi asjadega ja niii päevast päeva. Kõva häälega, et ka ise kuuleksid seda.
Tõsi, algul on see maru tüütu ja vastumeelne, et mis mõttes ma tänan tänase päeva eest, selle kruusi eest, selle kohvi eest jne. Aga pikapeale hakkad sa mõistma, et sa oled just praegu selles hetkes, nende pisikeste ja suuremate asjadega su elus ning sa peaksid tundma sellest kõigest rõõmu. Mitte aga igatsema seda, mida sul hetkel ei ole. Lõpuks vaatad sa hoopis teisel pilgul kõike. Sest see kõik, mis sul on, selle nimel oled sa pidanud tööd tegema ja vaeva nägema, mitte miski pole tulnud niisama. Sellepärast tuleks selle kõige eest tänulik olla.
See on enda mõtetega töötamine, nende korrastamine. Olla õnnelik sellega, mis sul parajasti on.
Mina võin öelda, et kuu pärast selle nipi rakendamist, olin ma küll parem inimene. Mitte miski polnud enam nii enesestmõistetav.
Teine lihtne viis.
- Võtsin endale vihiku ja pastaka voodi kõrvale ning igal õhtul kirjutasin sinna 5 põhjust, mis mind sellel päeval õnnelikuks tegid. Iga päev ja erinevad, ei tohi korduda eelmiste päevade omad.
Kui sa alguses ei leia 5 põhjust, siis kirjuta üles kasvõi üks. Iga päevaga tuleb kindlasti rohkem põhjuseid. Kirjuta iga pisiasi üles, mis sulle vähegi rõõmu valmistas.
Tundub, et 5 asja, mis see ära ei ole! Aga kui kirjutama hakkad, siis on algul päris raske. Tundub, et päevas polnud midagi sellist, mis mind õnnelikuks tegid. Aga tasapisi hakkavad asjad kooruma, nii väiksed, kui ka suured. Ja sa mõistad, kui palju head ja õnnelikuks tegevat tegelikult su elus on.
Kolmandaks võid kirja panna enda plaani - mida sa soovid elus saavutada.
Kui oma soovid ja unistused on välja öeldud ja silme all, siis on palju lihtsam nende poole püüelda. Need ei pea olema ainult suured eesmärgid. Pane kõik väiksed soovid ka kirja ning kui oled millegagi hakkama saanud, tõmbad nimekirjast maha. Nii püsib siht silme ees ning enesekindlus ja rahulolu kasvab, kui näed, et liigud õiges suunas. :)

Lihtsad viisid oma mõtteid korrastada, kui tunned, et elus oleks nagu miskit puudu või sa pole nii õnnelik kui võiks. Endaga töö tegemine võib vägagi palju muutuda.
Kindlasti on variante veel ja veel. Eneseabi raamatutest ka leiab kindlasti midagi.
Aga need on minu viisid, et leida tänulikkus, õnnelikkus ja siht oma elus. Pisiasjadel on suur võim.
Kui tunned, et sinu elus on midagi natukene puudu ja ei oska kuskilt alustada, siis hakka oma mõtteid korrastama. Veendu, et sul on elus mille eest tänulik olla, mille nimel elada. Ning sinu päevades on väga palju õnnelikke hetki.


Faktid kinnitavad, et probleem on tõsine. Kindlasti on ka juhtumeid, kus arst kergekäeliselt kirjutab rohud välja või inimene pöördub arsti poole, et haiguslehte saada.
AGA kindel on see, et depressioon on tõsine haigus ning see esineb aina rohkematel inimestel. Paljud inimesed kaotavad oma elu depressiooni tõttu, sest nad pole kas otsinud abi või abi saanud. Õnneks teadlikkus aina suureneb ning aina rohkem inimesi otsib abi, kui enam ise toime ei tule. Ja seda tulekski teha. Iga inimene on väärt õnnelikku elu.


Ülalpool on näha, et stressi ja depressiooni tundemärgid on VÄGA sarnased ning arusaadav, miks neid omavahel segamini aetakse. Kui ülalpool välja toodud tundemärkidest paljud on kestnud kaks nädalat või rohkem, siis pole tegemist lihtsalt halva tujuga. See viitab, et haigus on süvenenud.
Kui sa tunned, et sa ei tule enam oma probleemide ja mõtetega üksi toime ning lained löövad pea kohal kokku. Või lähedastest pole abi, siis pöördu julgelt arsti juurde. Kuna eriala arstide juurde on meil väga pikad ajad, siis esimese abi saad oma perearstilt. Sealt edasi saate juba koos tegutseda. Tea, et sa ei ole üksi!





1 kommentaar:

  1. Triin Sinnop3. mai 2016 12:28

    Tahtsin teiega jagada veidi teistmoodi nägemust depressiooni võimalikest põhjustest ja omamoodi ravimeetodi teatud liiki vaimsete häirete raviks.
    Kui meditsiin ja inimesed vaid mõistaks, et me oleme vaimolendid. Lisaks kehale ja hingele on olemas veel vaim. Sel juhul ei püütaks inimese vaimseid probleeme lahendada tablettidega. Tablettidega ei ole võimalik minna vaimumaailma vastu. Kui inimene on vaimselt seotud ehk deemonlikult seotud ei ole abi atidepressantidest või rahustitest. Viimastega suudetakse küll inimese füüsist mõjutada. Rahusteid või antidepressante manustades võib hakata korra kergem, sest füüsiline ihu rahustatakse maha. See aga ei lahenda probleemi. On olemas erinevaid vaime kes inimesi piinavad. On olemas depressioonivaimud, kadeduse-, vägivalla-, hüljatuse-, üksilduse-, viha-, masenduse-, andestamatuse-, hooravaimud. Igasugune seotus pornograafia, alkoholi ja narkootikumidega ning kõigi halbade, orjastavate ning siduvate sõltuvuste sees on kuri vaim. Vabastusteenistusega on võimalik nendest vaimudest vabaneda. Sellest "protseduurist" võivad abi saada inimesed kellel on madal enesehinnang, alaväärsus, andestamatus, viha, stress, lootusetus, kompleksid, enesetapumõtted vms. Siit on võimalik sellest lähemalt lugeda: http://www.naisteleht.ee/content/anre-matetski-p...
    Et kuidas need vaimud siis meie sisse võivad saada. Näitena läbi okultismi. Näiliselt süütuna tunduv jooga ja muud spirituaalsed praktikad, ennustamine, igasugune vaimude väljakutsumine, sensitiivide poole pöördumine ja astroloogia on asjad, millega peaks ettevaatlik olema nii laps kui ka täiskasvanu. Sellega tegelemine võib nimelt avada ukse kurjale.
    Varasemalt tihedalt teispoolsusega seotud olnud ennustaja kergitab järelkuulatavas loengusarjas "Nähtamatu maailm" vaimumaailma loori. Käsitletakse ka vaimumaailma ohtusid mille peale tihtipeale kohe ei tuldagi. Räägitakse ka depresiooni põhjustest ja sellest kuidas sellest vabaneda.
    Järelkuulatav loengusari "Nähtamatu maailm":
    2008:http://sound.valgusetee.ee/save-43/merikel...
    2009-2014: http://sound.valgusetee.ee/page-32
    Nõustamiskeskuses inimesi sensitiivide küüsist päästa püüdev Merike Aus on kohutava teekonna ise läbi teinud, sestap teab ta hästi, millest räägib. Merike ei aita neid mitte ainult sõltuvusprobleemidest, vaid ka muudest nõidade juures saadud hädadest vabanemisel – näiteks on nii mõnigi hakanud pärast visiiti sensitiivi juurde kuulma kummalisi hääli jne. http://www.ohtuleht.ee/363326/kuidas-vabaneda-posija-kuusist
    Cindy Matetski tunnistus võib anda lootust nendele, kes praegusel hetkel depressiooni käes vaevlevad. Tema juhtum ei ole just kergemate killast ja tegemist ei olnud selgelt mitte ainult kerge meeleoluhäirega. Sellest kuidas Cindy oma depressiooni ja sõltuvused abiga seljatas on nähtav ja kuulatav siit. Cindy hakkab ise rääkima kui lindistuse alguset on möödas 1h: https://www.youtube.com/watch?v=FUBs6l7TkEA

    VastaKustuta