Lehed

neljapäev, 12. november 2015

You make my ❤ go boom-boom ehk kaks aastat ja üksteist kuud!

 Postitusi pole küll tulnud eelmistel kuudel, kuid tegelt oleme me siiamaani kõik kuud oma päeva tähistanud. Eks ta vaikselt ära hakkab vajuma, sest vahepeal ei meenu kohe, alles õhtupoole tuleb meelde. Kuid kui meenunud on emmal-kummal, siis oleme ka tähistanud. Lilli on Kaarel toonud peaaegu kõik kuud, ilma et peaks meenutama. Tööpäeva lõpuks tuleb ikka meelde. :) Paar korda pole toonud, siis olen töganud, et aga kus mu lilled on?! :)
Noh, aja möödudes on need tähistamised juba muidugi niisama õhtud, lihtsalt lilli saan ja sööme-joome head paremat telku ees. :)

Eile tuli Kaarel koju näpus roosid, šampuse pudel ja jäätisetort.
Kuu algul täitus meil 3 aastat esimesest kohtumisest, et oli natukene naljakas tähistada seda, et meil sai täna juuuu kaks aastat ja üksteist kuud koos oldud! :) Nagu imiku igakuiseid sünnipäevi peaks. :) Aga mõnes mõttes ongi ju meie suhe alles lapse kingades. Noor ja alles arenemas.
Samas kindlasti mõni ütleb, et phh, mis noor ja alles arenemas see kolme aasta pikkune suhe on, aga minu jaoks on. Jah, kohati mulle tundub, et see suhe ja Kaarel on alati olemas olnud ning eelnevat aega pole olnud, aga tõsi on see, et kuigi me oleme juba need aastad koos olnud ja tunneme üksteist, siis on veel asju, mis välja kooruvad. Me ei tunne üksteist 100%-liselt. Isegi paarid, kes on olnud koos 10 aastat, ei tea üksteist läbi ja lõhki. Ikka ilmnevad mingid isikuomadused mingis situatsioonis, mida sa enne märganud pole või mida paariline nagu oluliseks ei pidanudki või ei teadnud enda kohta, aga sina nüüd märkad seda. Kõigil meil on mitu tahku ja kindlasti ei õpi kõiki neid tunda kolme lühikese aastaga. Kõik situatsioonid pole läbi mängitud selle lühikese ajaga ja kõiki kindlasti ei mängigi. :)

Järgmine kuu ongi meil täitumas see suuuuur number 3 - "käimisest", noh ja mõne kuu pärast oleme juba sama kaua ka koos elanud. Küll käis kähku meil see värk...
Räägitakse, et kolm aastat on suhte esimene murdepunkt, kui tekivad ehk kõhklused ja esimene suurem kriis, et kas ikka tahetakse edasi minna. Kui sellest üle saadakse, siis pidi kõik jälle suurepärane olema. Kuni selle järgmise murdepunktini... Ei teagi, kas ja kui palju seda uskuda.
Meie suhte kohta võin öelda, et meil ei paista küll kuskilt poolt seda kriisi tulema. Muidugi see võib tabada ootamatult - ärkad hommikul ja äkitselt on kõik nii segane ning ei saa aru, milleks üldse enam koos olla.
Meil oli selline kriis umbes aasta tagasi. Õigemini oli minul see kriis. Lihtsalt pikemat aega kriipis miski sees ning mõtlesingi reaalselt, et kas on üldse mõtet koos edasi minna, parem lahku minna ja asi vask. Umbes nii ma Kaarlile ütlesingi. Suht kalgilt. Kes, miks ma selles suhtes üldse olen. Lõppkokkuvõtteks taipasin, asi oli hoopiski tähelepanu puuduses, mis hakkas nii hullult närima. Nagu näha, siis saime me need asjad sirgeks. :)

Igatahes lahku me veel minemas ei ole ja ma oma heleroosasid prille kandes mõtlen, et me ei lähegi kunagi lahku. Nii kindel olen, et see on just see õige asi ning oleme veel koos, kui oleme väga vanad ja pääd on hallid. :) Tunnen, et just seda praegust olengi kõik need varasemad aastad otsinud.. Pealegi, halbu asju ei tohigi ju mõelda. :) Eks väike hirm ja armukadedus käib ikka kaasas, aga see on loomulik, leian ma. Kui mingit häirekella ikka peas pole, on see minu jaoks kahtlane, et liiga kindel ollakse ja võetakse enesestmõistetavalt või siis viskakski väga lihtsalt selle suhte nurka.

Kuigi kord ma küsisin Kaarli käest, et kas me oleme 20 aasta pärast ka veel koos, pinnisin teda tol õhtul korralikult ning vastuseks sain üpris turtsaka: "Ma ei tea ju." Nüüd ma olengi vahel küsinud sama küsimust ja öelnud vastuse kätte saades, et alles sa ju ei teadnud. Vaene Kaarel, siuke terror, eks...:)

Ma olengi siin mõelnud viimasel ajal, et neid pisikesi tähtpäevi tähistame jah väikse šampuse ja koogikesega, aga mida teha päris aastapäeval. Varasemal kahel aastal oleme käinud Rootsi kruiisil ja spaapuhkus sviidiga, aga mida sel aastal?
Rääkisin küll, et kui detsember läbi saab, siis jaanuaris võtame aja maha ja lähme kuskile spaasse puhkama sellest aastalõpu trallist, aga see oleks lihtsalt puhkus.
Aastapäeva tahaks kuidagi erilisemalt pidada. Hetkel mõtteid pole, pean natsa ragistama ja netis tuhlama, et mis võiks äge olla..






P.S:
You are my happy place.
P.S.1: I Love You!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar