Lehed

pühapäev, 21. veebruar 2016

Pannkoogi pühapäevad

Juba lapsena olid meie peres pühapäeva hommikud pannkoogi hommikud.
Magasime kaua ja kui ärkasime, siis ninasõõrmetesse jõudis kõigepealt pannkookide lõhn. Mmm, nii mõnus lõhn ärkamiseks. :)


Suvel, kui vanemad töötasid ja meie vennaga kahekesi kodus olime ja kõhud tühjaks läksid, tegime ka ise pannukaid. Venna tegi taigna ja mina küpsetasin. Kuigi see küpsetamine oli nii, et panid taigna pannile ning läksid tuppa teleka ette, sest parajasti käis mõni seebikas või multikas. Kui lõhna tundsid, siis jooksid kööki ning pöörasid kõrbenud pannkoogi ümber. Jäid pliidi äärde, et üks pool poleks nii kõrbenud. :)
Ega me neid kõrbenuid väga ei tahtnud, nokkisime paremad välja või panime suure hunniku moosi peale. Isegi kass ei tahtnud, kõndis tagurpidi minema.
Tavaliselt tuli ka taat meie juurest läbi, kui ta turult tuli ning kiitis, et nii head pannkoogid. Kühveldas moosi peale ja ütles, et hea kõhurohi. Meie naersime ja nokkisime ka kõrvalt mõne kõrbenud pannuka.

Juba alguses, kui me Kaarliga kokku kolisime, hakkasin sisse juurutama seda pannkoogi hommikut.
Minumeelest on niii mõnus istuda kogu perega pühapäeva hommikul ümber laua, lobiseda, tunda ninasõõrmeis värske kohvi ja pannkookide lõhna. Minumeelest pole paremat viisi alustamaks ilusat päeva.

Meile meeldivad ülepannikoogid, minumeelest on neid sootuks kergem küpsetada, kui neid pisikesi. Sinna peale määrid isetehtud moosi või kondenspiima ning iga järgnev amps on parem kui eelmine, et ei jää muud üle, kui rahulolevalt mõmiseda. :)





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar