Lehed

esmaspäev, 30. mai 2016

Nädala ülevaade: 23.-29.05.2016

Järjekordne nädal möödas ning aeg raporteerida. 😊

Olen siin nädal aega mõelnud, et miks ma selle teekonna ette võtsin. Kirjutasin sellest ka natukene SELLES POSTITUSES , kuid viimane nädal olen end vaimselt üritanud viia sellesse staadiumisse, et tegemist ei ole järjekordse dieediga, vaid elustiili muutusega ning tegemist pole mööduva tuuriga peale esimest kuud, vaid just sellist elustiili tahangi viljeleda.

Mõneti on see ka juba kohale jõudnud, just spordi mõttes, sest harjumus on juba sees ning kohe hakkab kripeldama, et täna polegi veel käinud. Jah, vahel on raske, väga raske end diivanilt püsti ajada ning õue vedada, kuid kui seda teinud olen ja juba ratta seljas, siis on tegelikult niiii hea tunne, et ei saa aru, miks selle tunde vastu võitlen seal diivanil virisedes "ma ei viitsi, ma ei jõua, ei suuda". Eks Endomondo challenged annavad ka selle tõuke, et end välja ajada ja liigutada, kuid see pole peamine põhjus, miks ma kõndimas ja jalgrattaga sõitmas käin. Peamine põhjus on siiski hea enesetunne ning kaalulangetus, mis liikumisega kaasas käib - motivatsiooni leidmiseks on Endomondo challenged head.

Samuti on toitude valmistamine lihtsamaks läinud. Valikud tulevad loomulikumalt.
Ma ei mõtle üle, kui ma ühe kommi söön, et nüüd on kõik tuksis. Või kui rohkemgi söön - mis siis. Homme on uus päev ning ma pole päev otsa ainult magusat vitsutanud. Vahel lihtsalt on isud ning pean õigeks, et neid isusid ei keelata endale. Mida rohkem keelad, seda suuremad isud tekivad. Kui liigud ja toitud korralikult, siis vahel väike magustoit ei tee kellelegi liiga.

Lõpuks tunnen, et mul on see "klõps" ära käinud. Ma olen kaua selles kehas õnnetu olnud. Mitte ainult väliste mõjutuste tõttu, et inimesed vaatavad ja mis minust küll mõeldakse ning poest ei leia hästi istuvaid riideid. (Ka see on suur probleem, mis mulle närvidele käib). Aga sellepärast, et see üleliine kaal teeb mulle liiga. Mul pole võhma (seda pole mul küll kunagi olnud, ka nooremana ja peenemana), iga väiksem pingutus ajab hingeldama, näost punaseks ning higistama. Mu liigesed valutavad. Ma olen väsinud, pole piisavalt energiat.

Tänu oma kaalule ja muudele tervislikele põhjutele on mul oht haigestuda II tüüpi diabeeti. Ma juba söön tablette, sest mu keha ei tooda piisavalt insuliini ning see on esimene märk, et diabeet pole enam kaugel. Kaalu alandades ei peaks ma sellega enam silmitsi seisma.

2 aastat tagasi diagnoositi mul polütsüstiliste munasarjade sündroom, mida on seostatud ülekaaluga. Ka tänu sellele olen palju kaalu juurde saanud ilmselt, kuid pingutades, väga palju pingutades on võimalik kaalu langemata hakata ning suure tõenäosusega läheb sündroom paremuse poole. Mis see mulle tähendab? See tähendab, et kui mul on praegu väike võimalus emaks saada, siis peale kaalulangetust võib sündroom paraneda ning protsent tõuseb. Ma ei taha oma rumaluse ja laiskuse tõttu loobuda võimalusest luua pere.
Ma olen alati lapsi tahtnud, kuid alati seda mitmetel põhjustel edasi lükanud, nüüd kui ma olen valmis ning leidnud endale õige partneri, kellega see teekond ette võtta, on väga valus, kui sulle teatatakse, et sa ei saa ehk kunagi lapsi ning süü lasub ka mu enda õlgadel...

Lisaks täitub mul sel aastal 30. eluaasta. Praegu on viimane aeg, sest mida aeg edasi, seda keerulisemaks protsess läheb. Ka mõned aastad tagasi oli see hulga kergem, kui praegu. Mis siis veel vanemana on. Tahan uuele eluaastale vastu minna teadmisega, et ma olen teinud kõik endast oleneva, et parandada enda tervist ning ma tunneksin end hästi oma kehas.

Need on minu motivaatorid, miks ma selle teekonna ette võtan. Ei mingeid dieete, endale valetamist, laiskust, vabanduste otsimist - tõusude ja mõõnadega uue elustiili ja kaalunumbri poole!

Kuid nüüd minu möödunud nädal:
Esmaspäev 23.05: Puhkepäev

Teisipäev 24.05:
15.13 km jalgrattasõit -
hilisõhtune jalgrattasõit. Pidime sõbrannaga kõndima minema, aga ta ei saanud. Nii mõtlesin, et lähen siis õhtul hiljem jalgrattaga sõitma. Ega ma enam väga ei viitsinud, olin aina edasi lükanud ning kell hakkas kümnele liginema, aga Kaarel ütles, et ma ikka läheksin - väike rahulik ringike värskes õhus. Lubas ise ratta alla viia ja üles ka tuua. Mõtlesin, et olgu - teeb ära! Nii ma siis panin trenniriided selga, veepudel kaasa ning 21:41 sõitu alustasingi. 
Pikalt mõtlesin, et mis ringi teen, kuid viimasel minutil keerasin ikka Ihaste poole ning suundusin Kabina teele. Kartsin, et varsti läheb pimedaks, lisaks tahtsin ühte saadet näha, seega andsin valu ning 56 minutiga sai vändatud. Ühe kilomeetri läbimiseks kulus alla 4 minuti, välja arvatud kaks joogipausi ning lõpupoole läks korra raskeks ja siis tiksus aeg üle 5 minuti.
Õhtuti on mõnus sõita. Liiklus hõre, ka kergliiklustee on üpris tühi - mõned üksikud koeraga kõndijad, sportijad. Tuul vuhises mööda, taevas oli päikeseloojangust roosakas-punane, linnud siristasid ja konnad krooksusid.
Toitumine:
Päeva alustasin hilise hommikusöögi-lõunasöögiga ja sõin riisihelbe putru vaarika moosiga. Õhtusöögiks paneerisin kanafileed, praadisin kergelt läbi ning küpsetasin ahjus. Kõrvale sõin sügavkülmutatud juurikaid hautatult võiga. Magustoiduks natukene liiga palju tükke Kalevipoja šokolaadi. Peale rattasõitu jõin suure kruusi rohelist teed, sõin mõned tomatid ning kobisin ruttu tuttu, et näksima ei kukuks.

Kolmapäev 25.05:
16.67 km jalgrattasõit -
juhuuu! 1 sekund alla tunni! 😄 Ja keskmine kiirus ka 16.67 km/h. Küll mätšisin täna hästi. Läksin peale kaheksat ning peab ikka hiljem minema, sest tee on sportijaid täis ning peab vaatama, et keegi pikali ei jookse/sõida.
Toitumine: Hiline hommikusöök-lõunasöök riisihelbe puder vaarika moosiga. Õhtusöögiks sõin tatart hapukoorega ning 5-6 kirsstomatit. Ja täna läks põske ka 5, vist oli ikka 5 klaaskommi. Oli kuidagi vaja. Peale jalgrattasõitu sõin maitsestamata jogurtit mee ja mustikatega.

Neljapäev 26.05:
14.18 km jalgrattasõit -
mõtlesin algul, et ma ei lähe täna üldse, sest ilm polnud just kõige toredam. Üpris jahe ja külm tuul. Siis aga hakkas kripeldama, et peaks ikka minema. Vaatasin oma seebi ära ja peale 9. õhtul läksin väntama. Minnes pool teed oli tuul vastu, tagasiteel oli terve aeg mil maantee ääres oleval kergliiklusteel sõitsin, tuul vastu. Küll oli raske vändata, ei jõudnud enam mitte. Täna oli kuidagi palju raskem. Põlved hakkasid rohkem tunda andma, kui tavaliselt. Küünarnukid ka. Mulle meeldib sõita nii, et ainult natukene toetan lenksule, liiga tugev surve vist nii ning nüüd annavad küünarnukid tunda kohe, kui käsi liigutan.
Kui algul mõtlesin, et ah sõidan ainult Luunja teeotsani ja tagasi, siis ikka mõtlesin, et seda on liiga vähe ning sõitsin Luunja kergliiklusteeni välja.
Toitumine:
päeva alustasin taaskord riisihelbe pudruga. Vaarikamoos ikka ka. Jälle hiline, väga hiline hommik/lõunasöök. Vahepeal sõin ühe väiksema pirni. Õhtusöögiks paneerisin pannil kergelt kanafileed ja küpsetasin ahjus. Kõrvale hautasin võis sügavkülmast lillkapsast ja külmutatud tükeldatud spinat. Peale rattasõitu sõin jälle maitsestamata jogurtit mee ja mustikatega. Mulle nii maitseb. 😊

Reede 27.05:Puhkepäev.
Toitumine:
Päeva alustasin 3. muna omletiga, sisse ka 3 õhukest viilu peekonit ning natukene hakitud spinatit. Kõrvale värske kurk soolaga. Üks väiksem pirn ka hiljem magustoiduks. Õhtusöögiks kergelt praetud ja ahjus küpsetatud paneeritud kanafilee ning porgandi-pirni toorsalat. Ka sai patustatud - Kaarel tuli komandeeringust koju, krõpsupakk ühes ning ma ei saanud jätta võtmata. Lisaks küpsetasin rabarberi kooki ja sedagi läks kõhtu kaks tükki. Õhtul oli natukene raske tunne küll, sest natukene palju ja hilja oli söödud.

Laupäev 28.05:
17.25 km jalgrattasõit -
Polnud täna üldse tahtmist minna. Ei viitsi-ei taha-ei suuda viu viu oli. Aga öeldi ikka "Mine-mine! Sa tahad ju!" Tahtsin jah, aga ei viiiiiitsinud. Võtsin end ikka kokku ning vedasin välja. Ratas lubati ju alla viia ja tagasi üles ka vedada, pidi siis minema ometigi. 😊
Ja väga tänulik ja hea tunne, et ikka läksin. Mõnus värviline taevas päikeseloojangust, lindude siristamine, konnade krooksumine, hiline loomavaatlus teel kohatud loomade näol. Kui välja arvata korrad, kui oleks äärepealt kokkupõrge toimunud. Väga madalat lendu teinud öökullid, kes praktiliselt nina alt läbi vihisesid.
Kabina teel hüppas äkitselt võsast teele kits. Õnneks ta oli targem ja kiirem ning hüppas tagasi põõsasse, mina poleks nii kähku pidama saanud. Ei pidanud palju maad sõitma, kui heinamaalt jooksis teele reinuvader. Jäi teele seisma, mind vaatama ja paistis, et tal polnud midagi selle vastu, kui temast üle sõidan. Õnneks saime küll kõik ühes tükis koju.

Toitumine:
Hommikusöögiks/lõunasöögiks 4. munast omlet, 3. õhukese viilu peekoniga. 1 tükk kooki. Õhtusöök tuli grillilt. 1 grillvorst, šašlõkki, 1 viil musta leiba, natukene ketšupit, kurgi-tomati-sibula hapukoore salat, kõrsikuid päris mitu.

Pühapäev 29.05:
8.55 km kõnd -
Käisime emaga Ilmatsalu kalatiikide juures oleval rajal kõndimas. Otsustasime terve ringi teha, kuigi polnud kindel, kust see täpselt läheb ja vahel oli segadus ning kui pikk tee ees ootab. 
10.39 km jalgrattasõit - Olin üpris väsinud, pea natukene tuikas kõndimas käimisel saadud päikesest. Jõin vett ja sõin arvbuusi ning olemine läks paremaks. Mõtlesin, et lähen teen ikka väikese ringikese. Et kasvõi mõned kilomeetridki. Enne sõitu pistsin ühe kommi põske. Üpris rahulikult väntasin, vahepeal tegin küll ka tempot. Tee peal mõtlesin, et ah teen 4 km, siis edasi-tagasi kokku 8 km, et käib küll. Siis aga sain 4 km täis, keerasin otsa ringi ja mõtlesin, et ei - teen ikka 5 km ning keerasin uuesti otsa ringi ja uhasin edasi. Väljas hakkas juba pimedaks minema, nii et tagasi koju sõites tegin natukene tempot, et enne pimedat koju jõuda või siis vähemalt jõuda alasse, kus juba tänavavalgustus. Maru magus uni tuli pärast! 😊
Toitumine: Hommikul sõin 4. munast omleti 3. õhukese viilu peekoniga. Lõuna paiku sõin mannavahtu piimaga ühe parajalt suure kausitäie. 14 ajal läksime kõndima ning rada alustades sõin ära ühe suurema õuna. Rajal jõin vett umbes 0,5 l ning auto juurde jõudes ühes keskmise banaani. Vanemate juurde tagasi jõudsime, siis hakkas kell 18. liginema ning oli õhtusöögi aeg. Sai söödud suurem ports - 1 praetud muna, 2 pihvi, 2 suuremat šašlõki tükki ning suur ports redise-kurgi-lehtsalati hapukoore salatit. Umbes 21.30 ajal sõime arbuusi, kogust ei oska öelda. 1 klaaskomm läks põske enne jalgrattasõitu.

Sel nädalal olin 2 korda tublim, kui eelmine kord. 5 aktiivset päeva nädalas, eelmise nädala 3. korra vastu.
Nädalaga langes kaal 1 kg võrra. Kaal kõikus terve nädala 0,5-1 kg kaotuse vahel, aga täna hommikuks jäi ikka 1 kg peale pidama.
Nädala peale läbisin 82,17 km, sellest 8,55 km kõnd. Mulle on jalgrattasõit väga meeldima hakanud.
Ära kulutasin 6053 kcal.

26.05 mõõtsin ka end lõpuks ära ning ilmselt enne jaanipäeva teen ülevaate, kui palju cm kehalt kadunud on, kui on. 😊

Järgmise nädala esmaspäeval on tõehetk. Alustasin küll 2.05, kuid pikendan kuu kokkuvõtte tegemise aega, et kaalumine jääks ikka esmaspäeva peale. Seega veel nädal aega pingutamist, kuigi pingutan ikka edasi ning olen ka praeguse kaalulanguse üle väga õnnelik, sest enne seda mitu mitu kuud kaal lihtsalt seisis, ükskõik, mida ma tegin. Nüüd on vähemalt liikuma saanud ning tasa ja targu edasi.

Tuleval nädalavahetusel on sõitma minek, päevad pikad ning võõrsil ööbimine, kus pole võimalik tavapäraselt toituda.
Trenni osa olen peas paika pannud, et enne minekut teen trennid ära ning tagasitulles ka kindlasti ei jäta vahele. Söögi osas pean veel mõtlema. Väljas söömist on kindlasti ning hommikusöögiks peab midagi kaasa ostma. Kuna mõlemad päevad tulevad ilmselt üpris pikad, siis peab korralikult läbi mõtlema, mida kaasa võtta.

Uuel nädalal jälle kaalujuttu! 😊

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar