Lehed

teisipäev, 31. mai 2016

Nädalavahetus

Reede õhtul tuli Kaarel järjekordsest komandeeringust koju. Juhuu! Sel puhul küpsetasin rabarberikooki, mille retsepti leiate SIIT.

Laupäeval uimerdasime kodus, nautisime kahekesi olemist ja otsustasime, et auto vajab hädasti pesemist ning suundusime minu vanemate juurde. Nühkisime auto puhtaks (õigemini Kaarel nühkis ja mina lasin voolikust vett), hakkas isa aias grillima ning mina läksin nii kauaks tuppa ja küpsetasin sama koogi, mis reede õhtul meile kodus tegin.
Kõhud täis, kell oli veel vähe ning mõtlesime, et võiks Ilmatsallu matkarajale kõndima minna. Kaarlil tuli aga tukk peale, et ta pooleldi juba magas toolil ning nii suundusimegi koju. Mina läksin veel õhtul rattaga sõitma, et trenn vahele ei jääks.

Pühapäeva hommikul pidime maale minema. Kaarel pidi, mina otseselt ei pidanud. Lõpuks otsustasin, et ei lähe sel korral kaasa ning lähen hoopiskis vanemate juurde koeraga kõndima, pikutan ja loen aiamajas raamatut võib-olla ning lähme äkki emaga ka Ilmatsallu kõndima. Kaarel viis mu kohale, ise suundus maale ning pidi mulle hiljem järele tulema.
Käisin Bellaga jalutamas, tahtsin teda ujuma viia, et palav ilm ning tal kui üleni musta karvaga, on kindlasti palav. Kuid ta polnud sellest üldse huvitatud. Läks jalgupidi sisse ja siis vaatas sisse visatud pulka sellise pilguga, et mine too ise ära, kui tahad. 😊 Ma ka ei tahtnud, vesi oli ikka päris külm.

Tegutsesime natukene aiamajas, kell oli juba lõunas ning otsustasime, et käime Ilmatsalu kalatiikide juures algaval matkarajal ära.
Ilmatsalu poole sõites Rahinge järve ääres oleva põllu kohal tiirutasid kullid, mul oli nii kahju, et ma olin otsustanud fotoka koju jätta, aga sellise palavaga ja pikal rajal ei viitsi seda kaelas kanda. Mis seal ikka - peab millalgi fotokaga jahile minema sinna.

Kalatiikide juurde jõudes ja rada alustades, märkasime äkitselt ühte suurt lindu, kes tiigist kala kinni püüdis. Merikotkas! Oh, kui suur ja võimas lind!
Käisime vaatetornis kaemas, kas vee peal on linde, aga ainult mõni üksik sulistas, ülejäänud olid vist kuuma päikese eest peitu pugenud. Aga nii vahva oli vaatetornis ringi vaadata - ümberringi vesi metsa ja helesinise valgete pilvetupsudega taeva taustal.
Kõndisime rahulikult mööda jõe kallast, mitte ühtegi teist inimest polnud. Ainult linnusirin, taevas tiirutas mõni suur lind ning nuputasime, mis linnuga tegemist, veevulin kohati ning kerge tuuleiil. Uudistasime lõkkeplatse, rajal olevaid infotabeleid, erinevaid mutukaid, nägime ühte karvast elukat, kes ujus jõest kaldale ning vuras meie eest üle tee põõsasse.
Nii elevil! Ma alati matkal käies loodan, et näen mõnda looma või linnukest, peale mutukate ja verd imevate sääskede/parmude.

Kuna me polnud kindlad, kas mööda jalgrattateed saad edasi või peame tuldud teed tagasi minema, siis tüürisime ikka lõpu poole, et siis otsustame, mis edasi saab. Tee oli läbitav ja otsustasime, et lähme sealt kaudu, vast tuleb umbes sama maa, kui tagasi kõndida. Ega ei tulnud küll. 😊
Aga hea, et mööda seda teed läksime edasi. Leidsime suuuuuuuure piibelehtede välja tee ääres, avastasime palju grillimis kohti, kopra tegutsemise paiga, kuklaste koloonia pidi kuskil metsa vahel olema - mida me küll ei leidnud, metsloomad söötmiskoha ning Ilmatsalu kalatiikide rmk rada oli oodatust pikem ja huvitavam. Palju uusi kohti, kuhu pildistama võiks minna.

Kui metsa vahelt välja saime, siis ootas ees pikk kruusatee. Kurv ühelepoole, siis teiselepoole.. Arutlesin peale mõnda kurvi, et nüüd ei tohiks enam pikk maa olla parklani, kui tuli veel mitu kurvi ning loodetud parklat ei kuskil. Päike küttis korralikult, nii et higimull oli otsaees ning pidi pähe panema mütsikese, et mitte päikesepistet saada.

Kokku tuli 8,55 km pikkune rada. Peale metsast välja saamist on küll juba natukene igav kõndida, sest pole midagi ümberringi vaadata. Mõni üksik maja jääb tee äärde, aga üldiselt ainult põld mõlemal pool. Jalgrattaga oleks toda lõiku parem läbida - läheb kiiremini.
Ema arvas, et järgmine kord tulles peab binokli kaasa võtma, et siis saab kaugemal olevaid linnukesi uudistada. Hea mõte, sest seekord pidime ainult heale nägemisele ja prillidele lootma.

 Minge uudistage teie ka, võtke võikud kaasa ning istuge lõkkeplatsil ja nautige loodust, lindude siristamist ja värsket õhku! 😊

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar