Lehed

esmaspäev, 29. oktoober 2018

TÕN ehk täiskasvanud õppija nädal

19.-26. oktoobrini toimus traditsiooniline täiskasvanud õppija nädal (TÕN). TÕNi raames toimus erinevates Eestimaa paigus arvukalt täiskasvanuharidust populariseerivaid ning õppimisvõimalusi tutvustavaid tegevusi. Tähistatakse elukestvas õppes osalemist ja tunnustatakse inimeste ja organisatsioonide õppimisalaseid saavutusi.

Ka mina tahtsin sel aastal osaleda ning sirvisin innukalt sündmuste kalendrit. Väga põnevaid koolitusi ja töötube leidsin, kuid enamus olid mujal maakonnas. Küll Saaremaal ja Hiiumaal ja Tallinnas jne. Mine või Hiiumaale, et ägedast töötoast osa saada või võta suund päälinna poole. 😊
Eks ma muidugi leidsin ka lähemalt neid koolitusi ja töötubasid, milles osaleda sooviksin. Paraku paar koolitust, mis mind huvitanud oleks, avastasin liiga hilja ning need olid juba varem alanud ja pikemaajalised.
Kuid 2.le koolitusele end kirja pandud sai. Puhkasin samal ajal ning hea võimalus puhkust veelgi toredamalt sisustada. Pealegi õpib inimene ju terve elu ning ma olen kahe käega selle poolt, et areneda.


- Esimesena võtsin osa 23. oktoobril Leoski koolituse ruumides toimunud fotograafiakursusest: "Tootefoto ABC".


Olin TÕNi sündmuste kalendrit uudistades suutnud selle kuidagi kahesilma vahele jätta, kuid kuna käisin nende juures koolitusel ja neil oli seina peal vastav info, sai end koheselt kirja pandud. Sest miks mitte! Ehk saab midagi uut teada ja toredalt sisustatud õhtu teemaga, mis mind väga köidab. Sõbranna ka kaasa ja minek!

Kohal oli meid vist 13 inimest, kui ma nüüd mälupildi järgi õieti kohti loen. Tutvustusringis selgus, et enamus inimestel on olemas toode ning tulidki koolitusele, et õppida, kuidas ise seda toodet võimalikult hästi pildile püüda. Oli ka mõni minusugune inimene, kellel konkreetset toodet polnud, kuid oskused kuluvad ikka marjaks ära muul moel või siis valmistuvad toote tulekuks.

Koolitust viis läbi Marvi Pristavka-Taal, kes oli mõned aastad tagasi fotograafia juurde jõudnud ning ka aktiivselt areneb ses valdkonnas. Ta rääkis väga köitvalt, innukalt, arusaadavalt ning oli tunda, et ta ise väga naudib fotograafiaga tegelemist.

Pooleteise tunniga käisime läbi põhitõed. Kuna tootefoto ABC, siis alustasime sellest, et millega üldse pildistada saab ning milline variant oleks objektiivide puhul hea variant ja milliseid abivahendeid on võimalik kasutada.
Ja siis tehniliste juurde - ikka see vana hea ISO, ava, säri, kompositsioon ja valgus.


Ava koha pealt rääkides, siis minul võttis algul natukene aega mõistmaks seda, et ava number on väike, aga ava ise on suur. Natukene käis nagu mõistuse vastu, et mis mõttes...
Enne, kui oma peegelkaamera juurde jõudsin, pildistasin seebikarbiga ja tollega sa ju ainult klõpsid, ei mingeid sätete muutmisi. Jah, said kruttida, et öine režiim ja liikumise pealt tehtud jmt, aga see oli ju ka kõik. Eks sellepärast võttis ka selle mõistmine natukene rohkem aega.
Enamus mu pilte vist ongi katseeksitus meetodil välja tulnud. Algul ma lihtsalt klõpsisin, ilma mõtlemata automaatsel režiimil, aga kui kaasa mõtlema hakkad, saad ka asjadest aru ning hakkad juba julgemalt kruttima ja katsetama võimalusi. Kuid tihti on ikkagi see, et krutid neid nupukesi, saad pildi kätte ning järgmine kord samasugustes oludes pilti tehes, ikka ei mäleta, mis seaded head olid..
Aga tuleb katsetada ja nii õpidki oma kaamerat tundma.

Mulle meeldis see nipp, et kui statiivi käepärast pole ja käest on vaja pildistada, nõjatu kuskile vastu, hinga sisse, seejärelsügavalt välja ning siis vajuta nuppu. Ma ise olen sisse hinganud ja hinge kinni hoidnud ning siis pildistanud, arvates, et nii ei teki värinat, aga tõesti - nii hinge kinni hoides just tekib värin, sest ka väikse värina korral pildil ei ole minu silm nii vilunud, et seda kinni püüda, tundub ok pilt. Pealegi tundub tihti fotoaparaadist vaadates, et selge pilt ja pärast arvutis vaadates saad vanduda, et udune ja liikumise triibud jne.

Korra oli ka äratundmine, et jap, mina!, kui koolitaja rääkis, et paljud leiavad objekti, mida pildistada ning siis hoiavad näppu nupul ja tulistavad. Pärast kodus pilte vaadates vannuvad, et oleks pidanud nii hoopis teisiti pidanud tegema, sest pilt ei tulnud nii välja nagu soovitud oli.
Ma teen ka nii, aga selle erinevusega, et ma tulistan ära ja kohe kontrollin, et kas on vaja midagi muuta jne. 😊

 Kuigi ma päris paljuga juba olin kursis, iseõppija nagu ma olen ning mul ka üks tark raamat olemas õppimiseks, siis siiski sain sealt ka uusi ja vanu teadmisi kinnistavat infot. Olgem ausad, sellise väikse ajaga just palju rääkida ei jõua ja keegi fotograafina ruumist ei välju, aga põhitõed saad teada. Ka mõned nipid ning küsimusi esitada, kui miskit arusaamatuks jäi või konkreetselt enda näite puhul nõu küsida.

Mina isiklikult ei teadnud valgustemperatuure ja mis on stuudiotingumustes kõige loomulikum valgus. Koduteel sai kohe fotoaparaati uudistama hakatud, et kust seda valgustemperatuuri muuta saab.
Samamoodi, mis on stuudiotingimustes hea ava ja säriaeg.
Sai mõned nipid peegeldite jaoks, kasulikke viiteid ja allikaid, mida uurida.

Koolituse lõpus paluti meil tagasisidevorm täita ning selgus, et see oli Marvil täitsa esimene koolitus. Suurepäraselt sai hakkama ning kindlasti osaleksin veel mõnel juba pikemal koolitusel, mida tema läbi viib. 😊




- 25.oktoobril toimus Tartu KHK koolitusturg.

Kutseka koolitusturule minek oli meil omamoodi ooper nagu alati need kuskile minekud meil on. Masseeri ja seebita sõbrannat, et lähme ikka! Selle moosimise ja jauramise käigus oli kell aga juba nii palju saanud, et kui ma pesust tulin, avastasin, et 10 minuti pärast pean hakkama bussi peale minema ning ilmselgelt sinna ma ei jõua. Helistasin ja moosisin Kaarlit, et ta mu 16:45ks Kopli tänava kutseka juurde viiks. Nii oli mul veel aega küllaga juukseid föönitada ja sättida.

Sellest ajast saati, kui mina KHK-s õppisin, on seal paljutki muutunud. Naersime ikka sõbrannaga, aga nii kui meie klass lõpetab, hakatakse koolis remonti tegema. Nii oli juhtunud Nõo koolis, et peale meie lõpetamist uuendati maja ning aastaid hiljem sai täitsa tuttuue maja gümnaasiumi pool. Samamoodi oli kutsekaga. Koolile on nii palju juurdeehitusi tehtud, et praktiliselt ei tunnegi ära. Ja mis tingimused - ikka väga vinge on seal koolis õppida nüüd. Mitte et toona poleks olnud. 😊

Igatahes, kui B-korpusesse asutusin, ootasid sõbrannad mind seal juba ees. Juhendati, et riided saab garderoobi panna ning siis edasi uudistada. Garderoobi ees oli parajasti järjekord ning mina võtsin ka sinna sappa. Kui kätte jõudis minu kord, tõstsin oma jope lauale ning garderoobitädi vaatas mind üpris kurja näoga, et ise tuleb oma jope ära panna - ei saa numbrit!
Päeva lõppedes, kui garderoobist riided ära võtsime ja ära minnes head õhtut soovisime, vaatas ikka see tädi veel altkulmu ja polnud eriti rõõmus. 😊

Fuajees natukene uudistatud ja lobisetud, suundusime konverentsiruumi. Saalis oli juba päris palju rahvast, valdav osa sellest vanem generatsioon. Nooremaid oli üpris vähe.

Üritus algas mustkunstnik Meelis Kubo etteastega. Tutvustas KHK õppimisvõimalusi trikkide läbi. Oh, ma pole tükk aega nii südamest naernud. Kõht kõveras ja pisarad jooksid, nii lõbus oli!
Pärast korralikku naeruteraapiat suundusime fuajeesse, kus sai erinevaid ülesandeid lahendada. Näiteks oli ühes kinkekotis hunnik 1-euroseid münte ja pidi ära arvama palju raha kotis on. Teiste laudade juures sai nuputada, mis soengud mannekeenidele pähe punutud on, mis puuliikidega tegu on ja pomelo kaalu arvata. Midagi oli veel, kõiki laudu me läbi ei käinudki.
Kohvikus sai kohvi-teed-maitsevett juua ja võileiba-küpsist nosida. Seal niimoodi rahva seas kõndides, pokaal käes, tekkis tunne nagu oled kuskil fäänsil konverentsil. 😉

Peale kerget kõhutäit oli aeg suunduda töötuppa.

KHK oli koolitusturu raames 9 tasuta töötuba välja pannud ning ka selle valik oli raske.

Valikus olid:

Kuidas internetti turvaliselt kasutada?
Siseviimistluse ABC
Lõikelaua valmistamine
Kokkamise töötuba- lihtsalt ja maitsvalt!
Küpsetamise töötuba- quiche ehk lahtine pirukas
Mahekosmeetika valmistamine
Dekoratiivkuuli meisterdamine
Pereeelarve tasakaalu – kust tuleb ja kuhu kulub Sinu raha?
Turundusideid maailmast ja kuidas ise ägedaid ideid oma tootele/teenusele välja mõelda.

Interneti kasutamise teema oli väga aktuaalne ning rohkem sel viisil, et tegi sõbrannadele nalja, et mulle kulub see ära, sest nutivõõras nagu ma olen. Ei oska ühte ja teist kasutada ning oleks aeg kiviajast tänapäeva tulla. Siiski leidsime, et seda meile vaja pole.

Riburadapidi välistamine töötube, sest tahtsime minna sellisesse töötuppa, mis meid kõiki huvitab.
Üks sõbranna ütles vahepeal, et tema on kõigega nõus - valige ainult välja ja kui siis valikuni jõudsime, ei sobinud see talle. Pika jauramise peale olid muidugi ka kohad juba läinud ning valik kitsenes veelgi.
Mõtlesime, et lähme pereeelarve tasakaalustamise töötuppa, aga jõudsime kiiresti konsensuseni, et teame isegi, et raha pole ja ei tule ning shopahoolikust sõbranna läheb õppima, kuidas nutikamalt shopata.

Seega jäigi ainult üks koolitus ning sinna tahtsime me enamvähem kõik minna.
Muidugi kõhklesime, et lähme kohale, kas polegi kedagi teist või on hoopis kõik mehed ja meie kolm hullu moori, kes tahavad ka lõikelaudateha. 😃
Nii aga ei juhtunud. Nimekirjas oli tervelt 5 inimest, 3 sellest meie ning kõik naised. Õpetaja ütles, et vinged naised oleme! 😉 Ma ütleks, et isegi on väga vinge naine, 10 aastat koolides puutööd õpetanud.
Rääkis meile natuke endast, oma tööst ja millega me täna töötame ja nii me igaüks tegutsema hakkasimegi.



Mõõtsime endale meeldiva puujupi välja, seejärel lauajupp toolide vahele,  Hiina saag pihku ning mööda jutti lõikama. Mina ühes laua otsas, sõbranna teises - üks põlv lauajupi peal ja saagisime nagu vanad saemehed. Umbes poole lõikamise pealt avastasin, et ma lõikan joonest täitsa mööda ning üks ots tuleb lausa vabakäe disain, nii viltu kui veel olla sai.
Järgnevad pool tundi lihvisime ennastunustavalt oma lauajupikesi. Ma üritasin oma viltust laua otsa sirgeks lihvida, aegaajalt kella kiigates, et palju seda ajakest veel jäänud on. Varsti enam kellaaeg välja ei paistnud, et olime parajad tolmuahvid. Õpetaja pakkus, et paneks tangide vahele lõikelaua, kuid ma keeldusin, et saan nii ka hästi. Ta muiates, et peaasi, et tööd saaks teha jah. 😃
Vahepeal sai unustatud, et mis tööga tegeleme ning käed pükstesse puhtaks pühitud. Kõhuga vastu tööpinki mindud. Mul oli tumesinine kampsun seljas ja tundus, et mida rohkem ma tolmu maha klopin, seda tolmusemaks ma saan.
Ega keegi ju sellele ei mõelnud, et puutöö lähme tegema ja pärast oleme kõik selle tolmuga koos. Kuid see meid ei takistanud. Peale umbes 40 minutit lõikamist ja lihvimist oli sile lõikelaud valmis.

Ma muiates ütlesin, et ma täitsa vale ameti peal, pean vahetama, et nii fun on lõigata ja lihvida. 😊

Aega jäi veel ülegi ning õpetaja tõi pannilabidate ja võinugade toorikuid ning ütles, et kui tahame, lihvige aga.
Näitas meile erinevaid asju, mida õpilased teinud on ning rääkis oma ideedest. Ütles, et aina enam tüdrukuid läheb tisleriks õppima ning tegi meile töökojas tuuri.

Poolteist tundi hiljem, õnnelike ja tolmustena tulime töökojast ära. Kaasas lõikelaud, võinuga ning pannilabidas. Väikese kinkekoti saime ka kutseka poolt, et osalesime. Uurisid, et kas meile meeldis ja laususid veel, et paistab, et meeldis küll. Meie rõõmsalt kinnitasime, et jaa - väga!





Olime kõik ühel meelel, et väga äge oli - alustades mustkunstniku show´st ja lõpetades meisterdamisega.

Elu on äge! Saad kogeda nii palju erinevaid asju ja miks mitte väljuda oma mugavustsoonist ning proovida midagi sellist, mida sa muidu ei teeks!

reede, 16. veebruar 2018

12 kuud, 12 matkarada

2018. aasta saab olema veelgi seiklusrikkam, sest me võtsime vastu väljakutse - järgneva aasta igal kuul läbime vähemalt ühe matkaraja. Nii näeme matkaradade erinevaid palgeid igal aastaajal.
Erinevad rabad, põnevad metsarajad, mis viivad looduskaunitesse paikadesse ning avastama uusi kohti.

Olen koostanud kuude kaupa esialgse plaani, ilma kuupäevadeta, sest need tekivad jooksvalt eelmisel kuul, kui töögraafikud käes jne. Plaan 100% lukus pole, vaid jätame endile õiguse seda muuta vastavalt kuule ja oludele.


JAANUAR: Ingatsi ja Hüpassare õpperada (Soomaa rahvuspark - Viljandimaa)
- 4,4 km pikkune rada, mis kulgeb umbes kilomeetri jagu läbi kõdusoometsa ning jõuab rabasse.

VEEBRUAR: Luhasoo õpperada (Haanja-Karula puhkeala - Võrumaa) - 5 km pikkune õpperada, mis on hetkel külastajatele suletud rekonstrueerimistööde tõttu, mis pidid aset leidma 2016-2017 aasta. 😐 Rajal liikumine omal vastutusel.
Seal asub suurim rabajärv ning mineraalmaasaarel asub mõnus metsaonnike, kus saab öö mööda saata.

MÄRTS: Ähijärve teerada (Karula rahvuspark - Võrumaa) - 4 km pikkune rada, mis asub Karula rahvuspargis ning saab alguse sealse suurima järve äärest.
Ähijärve teerada läheb  piki kunagisi käidavaid teid neid taaselustades: heinamaatee, Ähijärve kallasrada, jalgrada, metsateed, taliteed,  hobuseteed ja kruusatee.

APRILL: Alatskivi matkarada (Tartu-Jõgeva puhkeala - Tartumaa) - Kuulsa Alatskivi lossi läheduses ümber Lossijärve kulgev 4,5 km pikkune matkarada oma vahelduva reljeefi, mitmete huviväärsuste ja mitmekesise elustikuga pakub elamusi igal aastaajal.

MAI: Rannametsa - Tolkuse matkarada (2,2 km - Pärnumaa puhkeala) või Riisa matkarada (4,8 km - Soomaa) - Me oleme plaaninud maikuu matka ette võtta, siis kui kanuumatkale läheme. Hetkeseisuga läheme Kõppu ning ühendaksime kaks asja - ühel päeval kanuumatk, teisel matkarajal. Kõik sõltub, mis ilm on, kui väsinud me oleme jne. ning sellepärast ka kaks varianti.

JUUNI: Kiidjärve - Taevaskoja - Kiidjärve matkarada (2. päevane) (Kiirjärve-Kooraste puhkeala - Põlvamaa) - Kiidjärve külastuskeskuse juurest algav 11,8 km pikkune matkarada kulgeb maalilise Ahja jõe kallastel, kust on hästi vaadeldavad erinevad liivakivipaed (Sõnajalamägi, Palanumägi, Oosemägi, Laaritsamägi, Mõsumägi jne). Rada kulgeb ühte kallast mööda Saesaare paisuni, sealt üle silla ning teist kallast mööda tagasi. Rajale jääb Sõnajala lõkkekoht, kus on lubatud ka telkida ja Roiupalu õpperaja lõkkekoht.

JUULI: Käkisilma - Vilsandi matkarada (Vilsandi rahvuspark - Saaremaa) - Suvel, madala veega, pääseb Käkisilma Kuusnõmme poolsaare otsast jalgsi läbi mere Vilsandi saarele. Sellel kahepäevasel jalgsimatkal ühe Eesti kaunima ja omanäolisema saare peale, jalutame laidudel, uudistame väikesaari, kõnnime rannaniitudel ja kitsastel metsateedel, uurime saare eluolu ning käime risti ja põiki saare läbi.

AUGUST: Tammsaare - Järva - Madise loodusrada (Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala - Järvamaa) - Üle Kodru raba valdavalt laudteel kulgev loodusrada. Raja pikkus 5 km, sellest 4,4 km laudtee. Romaani "Tõde ja õigus" tegevuspaigad.

SEPTEMBER: Luua - Pikkjärve - Nava - Luua õpperada (9km) (Vooremaa maastikukaitseala - Jõgevamaa) - Rada algab ja lõppeb Luua arboreetumist tutvustab selle paikkonna loodust ja kultuurilugu ning Vooremaa maastiku üht tüüpilisemat osa.

OKTOOBER: Apteekrimäe matkarada (Otepää looduspark - Valgamaa) - Apteekrimäe metsarada on 4 km pikkune vahelduva reljeefiga matkaring, mis sobib hästi metsajooksuks või kõndimiseks. Rada algab ja lõpeb Otepää linnast Mäe tänavalt Otepää spordihoone eest. Rajal on 4 suurt rajaskeemi ja 2 tõstepalkidega varustatud treeningpaika.

NOVEMBER: Emajõe õpperada (2,5km) (Peipsiveere looduskaitseala - Tartumaa) - Suletud kuni 2018. aasta suveni rekonstrueerimistööde tõttu. Võiks teha jalutuskäigu õpperajal, hiljem istuda lõkke ääres ja küpsetada vorstikesi. Õng kaasa ehk ka näkkab.

DETSEMBER: Räätsamatk Lõuna-Eesti rabas al. 4 inimest, koos metsarestoga al. 10 inimest - Idee, et kui sõprade ringis või lugejate seas on rohkem huvilisi, võiks ühe toreda aastalõpu räätsamatka teha mõnes rabas ja miks mitte ka matka lõpus kosutava sooja einega (Nt. Meelva rabas Põlvamaal). Seda siis läbi kolmandate inimeste, kes matka läbi viivad.


Oleme välja valinud Järvamaa, Tartumaa, Viljandimaa, Valgamaa, Põlvamaa ja Võrumaa matkarajad ning ühe kaugema retke. Kuna päris mitmeid nende piirkondade radu oleme varasemalt juba külastanud, siis sellepärast on ka nii mitu maakonda. Nüüd otsisimegi need ülejäänud välja, mis meile huvi pakuksid. Ja tegelikult on neid veelgi, aga peavad oma aega jääma ootama. Nii nagu ka teiste piirkondade rajad jäävad oma aega ootama. Aastas on paraku ainult 12 kuud ning muud tegemised-toimetamised vajavad ka oma osa ning ei saa kogu aeg kuskil rajal olla.

Nimekirjas on palju toredaid paiku, kuhu oleme tahtnud minna, kuid ilmselt kõige rohkem tekitab elevust jalgsimatk Vilsandile. Oi, kuidas ei jõua juba suve ära oodata!!!! 😋

Kel huvi ja tahtmist, kutsume endaga kaasa matkama! Me oleme täitsa toredad ning ei hammusta, ausalt! Kirjutage-joonistage meile e-mailile või facebooki! 😊


Selleks ajaks, kui see postitus ilmub, tutvustamaks meie plaani - oleme me juba läbinud kaks rada ning varsti-varsti saate neist ka lugeda!


pühapäev, 11. veebruar 2018

Kadi kahaneb: Jaanuar

Uue aasta tulekuga kaasnevad ikka lubadused - lubatakse hakata trennis käima, kaalust alla võtta, areneda, koguda raha, olla enda parim versioon ja mida kõike veel kokku ei lubata.
Mina lubasin endale, et ma toimin nii, et mul oleks hea ja kergem olla oma kehas. Otseselt kaalulangetusega tegelema hakata ma ei lubanud, sest noh, eelmine ja kõik eelnevad aastad on seda näidanud, et kui see on peale punnitud asi, siis ei õnnestu, kohe mitte. Mõttetu stress, sest seda kaaluteemat tuleb nagunii ustest ja akendest ning kui ise tekitad ka endale veel stressi, siis ei jõuagi kuskile. Klõps peab peas ära käima, et vot nüüd ma teengi seda! Ei mingit üleliigset stressi, rahulikult omas tempos.

Ometigi 2. jaanuaril ma end kaalusin ja mõõtsin. Noh, et teaks, kus ma omadega olen. Tänu oma grupile oleme pidanud tabelit ja iganädalaselt/igakuiselt on numbrid kirja pandud ning pean tõdema, et on hea jälgida küll, et kus mingi hetk sai oldud ja kus nüüd.
Samamoodi on meil igakuiselt Endomondo challenged, kus mõõtu võtta.

Tark tabel näitaski, et möödunud aastal, samal ajal, kaalusin ma 4,3 kg vähem ja olin 36 cm õhem. Kaalunumbri osas hakkasin ma ähvardavalt ligidale jõudma oma algkaalule ning mõõtude suurenemisest oli aru saada riiete pealt.
Ma ei tundnud ennast hästi - pidevalt "õhku täis" tunne, riided hakkasid ebamugavalt ümber olema ja võhmast ei hakka ma parem rääkimagi.
Ma ei taha olla see inimene, kes iga väiksemagi pingutuse peale hakkab otsi andma ning kolmandale korrusele minekuks vajaks puhkepausi, sest MA EI JAKSA!

Kuigi mu töö on füüsiline, sellest ei piisa. Ehk aitaks see natukene rohkem kaasa, sest hommikuses vahetuses tööl olles, teen esimese nelja tunniga tööl ära 10 000 sammu, KUID iga teine teab, et toitumine on kõige aluseks ja ma ei saa öelda, et see midagi väga ilusat on.

Paraku aga osutus jaanuar raskeks töökuuks ning ma olin peale tööpäevi üli väsinud ja suurt end liigutada ei jaksanud. Ühel nädalal tuli tööl olles iga päev 19 000 sammu ning mul polnud tõesti tahtmist veel kuskil kõndida või teleka ees end hingetuks hüpelda.

Kui nüüd jaanuarist kokkuvõte teha, siis jõudsin ma 20. korral kõndima, isegi 1 kord karglesin Jillian Michaelsi kava järgi. Numbrites teeks see 55.92 km ja 20 minutit. Ja seda lausa 22,49 km rohkem kui detsembrikuus. Edasiminek!
Ja kusjuures, sellest 55.92 km-st 8.15 km matkasime ühel ilusal päikesepaistelisel pühapäeval Soomaal - läbides Ingatsi ja Hüpassaare õpperajad.
Seoses nende õpperadadega - me võtsime sel aastal vastu väljakutse, et terve aasta vältel läbime igal kuul ühe matkaraja. No, et me ikka veelgi rohkem aktiivsemad oleksime! Õige pea saate lugeda, milliseid radu me sihime! Stay tuned! 😉

Aga pika jutu point on see, et kuigi kuu oli raske ja liikumist polnud nii palju, kui oleks võinud (arvestades, et talvekuu, siis päris hästi, sest ma ju külmavares) jätsin jaanuarisse maha 1,3 kg ja 13 sentimeetrit. Pole ju üldse paha?! Minumeelest ka mitte!

Veebruar saab veel parem olema, sest.. Ma räägin ühe saladuse. Jaanuarikuu viimasel päeval liitusin ma spordiklubiga ning mul on tõsiselt suur tuhin peal, et vihtuda jõusaalis ja erinevaid rühmatrenne mööda. Nii elevil!! 💪😀





reede, 9. veebruar 2018

Meie kiiksud/veidrused

Mõni aeg tagasi sõitsime autoga kuskile ning mulle tuli ei-tea-kust pähe mõte meie kiiksudest. Küsisin Kaarli käest, et millised kiiksud mul tema arvates on.
Saime päris kõvasti naerda ja põhiline oli muidugi "Ei ole niiii!" lause. Sinna see asi jäi ja muidugi läksid ka nimetatud asjad meelest ära (kuldkalakese mälu nagu mul on).
Hiljaaegu aga hakkasin uuesti sellele mõtlema ning panin kohe ka kirja, muidu lähevad jälle meelest ära.



Kaarli kiiksud minu silmis:
- Sööb frikadellisuppi hapukoorega.
- Joob otse pakendist piima, mahla.
- Kasutab sea kohta sõna "öts".
- Sõna "pudel" ütleb ta hästi pehmelt nagu buddel. Seda peab kuulma, et aru saada.
- Kanget alkoholi juues, peale lonksu ta alati köhatab.
- Ei söö punapeeti (kollast peeti sööb), kõrvitsat, koduseid marineeritud kurke - äädika pärast, kapsast - sest see haiseb, ju ei saa maitse ka parem olla.
- Läheb närvi ja kritiseerib saatesarju, reklaame, uudiseid.
- Kui talle midagi ei meeldi, vastab "mida iganes".


Minu kiiksud Kaarli silmis:
- Sööd väikese lusikaga enamus asju.
- Ei suuda paljalt hapukoort süüa, nt kui paned hapukoort toidule ja tõmbad pakendi avast ülejäägi ära, siis enamus limpsavad ära, sa loputad käe veega ära - väkk pidi olema.
- Kui midagi haput sööd, siis teed grimasse ja väristad end üle kere, et niiiii hapu! 😀
- Uusi asju ei taha kunagi proovida, aga kui mina söön, siis ampsu tahab küll ja lõpuks sööb käest ära ka mõne asja.
- Kasutad sõna "tibutagi".
- Ei joo õlut, kalja, kohvi.
- Sulle meeldivad need karvased ja tukaga lehmad. Räägid alati, kui neid näed, et tahaks endale ka.
- Punnipigistamise maniakk oled.
- Nühkima peab ka sind kogu aeg, muudkui aga süga ja silita siit ja sealt.


Selline natukene kiiksakas paar me olemegi. Ühe kiiksakas täiendab teist ja koos oleme ideaalsed kiiksud ning meil on alati lõbus!😊




esmaspäev, 29. jaanuar 2018

Ma ei ole kunagi..

Marise viimane blogipostitus sellest, mida ta pole kunagi teinud (LINK) pani ennastki mõtlema neile asjadele ning tükk aega mõtlesin, aga no ei tulnud midagi pähe.
Küsisin Kaarili käest, tema ütles, et neid asju on nii palju ju! Käskisin loendada, sest mul küll midagi pähe ei tulnud. Kaarel alustab: "Ma pole kunagi USAs käinud.."
Ma ütlen, et oookeeei, aga no mingi asi, tegevus. Nt pole midagi kandnud, söönud.
Kaarel ütleb: "Noh, mul pole kunagi geelküüni olnud jaa.." Hea teada! 😀


Kaarli "Ma ei ole kunagi..":
- USAs käinud.
- Austrias käinud.
- Pole Vaikses Ookeanis kunagi ujunud. Atlandis ka vist pole.
- Abielus olnud.
- Lapsi saanud kunagi.
- Ripsmeid värvinud. (Kadi värvis korra "Paluuuuuuun, sul on nii ilusad pikad ripsmed!"😀)
- Mudavannis käinud.
- Praekapsast söönud - hais on rõve, siis on maitse ka rõve.
- Sushit söönud.

Ta vist oleks mitme lehekülje jagu riike ette lugenud, kui ma oleks lubanud. 😁


Ja siis hakkas minul mõte jooksma.

Minu "Ma ei ole kunagi..":
- Käinud maniküüris, pediküüris, kosmeetiku juures.
- Spreipäevitust teinud, vahatamas käinud.
- Kandnud juuksepikendusi. Mul on endalgi hull puhmas peas, pole vist vaja.
- Juukseid blondeerinud.
- Kasutanud hambaniiti. Imelik tundub niiti hammaste vahele toppida...
- Lasknud endale tatoveeringut teha, kuigi olen sellele mõelnud.
- Hüpanud langevarjuga. See oli väga pikka aega mu suur unistus, kuni ma siis nägin millistest lennukitest alla peaks hüppama.
- Käinud Ikeas.
- Mind ei ole kunagi vahistatud. Ma nii pailaps. 😇
- Esitanud alkoholi ostes dokumenti. Ju ma näen nii vana välja, sest juba siis kui ma 16-17 olin, käisin ostmas ning alati sain kätte.
- Tsirkuses käinud.
- Weekendil ja Õllesummeril käinud.
- Egiptuses ega ka Türgis käinud.
- Läätsi kandnud.
- Murdnud luud. Ee, mõra oli, see vist päris murru alla ei lähe. 😕
- Olnud abielus. No ei ole saanud ettepanekut! KUIGI vabaabielu paistab aina populaarsem olema.
- Oma kodu omanud. See vist üldse paras peavalu enamustel noortel inimestel.
- Söönud kilu, räime. Öööäääkkk! Lapsepõlvetrauma vist, sest iga kord, kui me turuhoones käies läbi kalaosakonna läksime, siis hoidsin hinge kinni, sest see hingemattev hais oli ko-hu-tav! Ka praegu, täiskasvanuna, teen seda, ise märkamatagi.
- Söönud austreid.
- Söönud vutimune.
- Joonud kalja. Maitnud korra, keeleotsaga vist suht. 😀 Koduõlle ja üldse õlle kohta käib sama, sest no see lõhn juba ajab mind öökima.
- Joonud kohvi. Kohvipuru lõhn on küll ülimõnus!
- Söönud sushit. Vetikas...
- Marineeritud seeni söönud. Ligased.. Ma ei pea vist rohkem midagi lisama.


Aitab küll vist. Saite üpris palju meie kohta teada, nooo vähemalt minu kohta.

Lugemiseni!




teisipäev, 23. jaanuar 2018

Meie ilus 2017 - jaanuarist juunini.

Sorteerisin arvutis möödunud aasta pilte ning pidin tõdema, et meil oli üks vahva aasta - avastasime uusi kohti, taasavastasime juba käidud, saime osa üritustest, kultuurist, nautisime loodust, veetsime koos kvaliteetaega, leidsin uue hobi ja kogesime paljut muudki. Üheks tähtamaks sündmuseks meie jaoks oli see, et meie perre tuli uus perekonnaliige. 😍

See pildiretk möödunud aastasse tekitas sooje emotsioone ning mõtlesin ka osasid Teiega jagada. Kuigi ma möödunud aastal fotoaparaadiga kõige suurem sõber polnud, siis pilte on ikka mitme-mitme-mitme kausta jagu, siis läks täitsa raskeks valikute tegemine, kuid sain üht-teist siiski valitud. 😊

KUID, et postitus üleliia pikaks ei veniks, siis poolitan aasta kaheks eraldi postituseks.


JAANUAR


Uus aasta, uus lehekülg.


- 1. ja 2. - 2017. aasta saabus rahulikult. Otsustasime, et veedame vana-aasta õhtu kahekesi kodus olles: käisime kerge vihmasabinaga ilutulestikku vaatamas,  nautisime vana-aastaõhtu teleprogrammi, sõime hästi, mekkisime kihisevat ja kobisime vastu hommikut tuttu.
- 2. jaanuaril tõmbasime spordidressi selga ning suundusime Rõugesse. Tutvusime Rõuge uue vaatetorniga "Pesapuu" (pilt nr.3) ning tegime matkarajal väikse tiiru.
Kui juba seal kandis olime, siis tagasiteel külastasime Hinni kanjonit (nr.4) ja hüppasime ka Võrust läbi, kus õhtupimeduses pakkus ilusaid vaateid Roosisaare sild (nr.5). Kusjuures, kui sillale ligemale läksin, siis minu üllatuseks oli kaldas 7. pealine luigepere. Lastel hall sulestik seljas, ema ja isa asusid kohe kaitsepositsioonile. Neid käiakse seal söötmas ja ilmselt nad ei lendagi ära, vaid jäävad lootma inimese poolt toodud palukesele.
- 6. pilt -
Käisime emaga Vanemuise väikseses majas vaatamas etendust "Meeste kodu". Väga äge oli! 
- 7. ja 8. - Nädalavahetus maal.
- 9. -  Sain quillingu maailmaga veelgi rohkem tuttavamaks. Mulle see kruttimine täitsa meeldib. Aeg lendab, oma kätega tehtust sünnib midagi ilusat ja täiega hea stressimaandaja.
- 10. -
Ühel lumisel talvepäeval avastasime Kaasikjärve raba. Sellest purdest natukene maad edasi vasakule, peale jõe ületamist, oli paadisild järvele. Järve kattis jää, kuid mina ikka ei julgenud väga kaugele minna - äkki ei kanna ja kukun sisse. Mul mingi hirm sellega, et kui ikka väga pikalt pole külma olnud, siis mina ei usalda järvejääle minna. Kuid taamal nägin kulli lendamas ning maandumas ühe rohututi sisse. Mul silmad kohe särama ja ettevaatlikult kõndisin kaugemale. Kull aga tõusis õhku, lendas meie poole ning suundus kõrval olevasse roostikku. Käis suur sahkerdamine ja jälle ta õhus oligi. Jälle sinna samasse rohututi sisse maandus. Ja minul hirm nagu pühitud, rühin aga aina kaugemale. Pole enam mingit hirmu sisse kukkumisest, peaasi, et pildile saaks. 😀
- 11. -
Käisin poes, ostsin pool riiulit sidrunhappest tühjaks, paki soodat ning hakkasin vannipomme tegema.
- 12. -
Kaarel sõitis töö tõttu ühele kaugemale objektile ning ma sättisin end kaasa seltsiks ja teepealsete kohtade avastamiseks. Üheks neist kohaks oli Porkuni mõisa ümbrus.
- 13. -
Järjekordne töösõit Kaarlil, seekord Narva ning sel ajal, kui tema tööd tegi, tegin mina Narva linnuse ja selle ümbrusega tutvust.
- 14. -
Tagasiteel koju külastastasime metsa vahel olevat "Nõiaahju" ehk kaevandusšahti ava on külma ja sooja auru koostööl endale jäävulkaani ümber kasvatanud. Alles kasvab, sest 2016. aastal samas kohas käies, nägime kõvasti üle 2 meetri kõrgust vulkaani.


VEEBRUAR

Veebruar oli pigem kodune kuu.

- 1. - Lehe Rudolf.
- 2. - Multikaaeg diivanil sooja pleedi all.
- 3. - Pannuka pühapäev! Njomm-njomm! 😊
- 4. - Ühel nädalavahetusel käisime Vooremäe terviseradasid vallutamas - 7,5 km puhast rõõmu! Muudkui aga kõrgest mäest üles, alla ja siis jälle üles. Uhh!
- 5. - But first.. Selfie!
- 6. - Kvaliteetaeg kakaoga.
- 7. - Käisime Anne kanali ääres sportimas. Pilti ka ikka, et olime kohal! 😀
- 8. - Nädalavahetusel maal, natukene oli seda lumekest.
- 9. - Meisterdamistuhinas.


MÄRTS



- 1. ja 5. - Taaskord meisterdamislainel.
- 2. ja 9. - Järjekordselt töösõidul kaasas ning seekord käisime otsimas Loksa linna põhjapiiril Raketa vrakki. Peale pikka tiirutamist ja tee küsimist, leidsime!
- 3. ja 10. - Üleöö kaerahelbe puder banaanide ja vaarikatega ning kõrvitsa-porgandi püreesupp. Njomm-njomm! 😋
- 6. ja 12. - Minu meisterdatud kaardid. Esimene lillekorv nännile ja taadule sünnipäevaks ja öökulli sai Kaarli vanaisa.
- 7. - Hommikul kell 7, vaade kodu juures.
- 8. - Esimesed lumikellukesed!
- 11. - Tähistasime Kaarli viimast tööpäeva ja ta õe esimest tööpäeva.
- 13. - Making of..
- 14. - Õhtupimeduses särav ERM.


APRILL



- 1. - Aprillis asusin uuele töökohale.
- 2. - Kellelgi oli sünnipäev! Kallis sai 33.
- 3. - Esimene võistlus: Parkmetsa kõnd. Alustasime nö hooaega.
- 4. ja 5. - Käisime Maamessil, ostsime hääd paremat koju ja need nunnud alpakad - tahan endale ka ühte!
- 6. - Tere hommikust, maailm!
- 7. - Lihavõtted. Värvisin mune, küpsetasin linnupesa muhvineid ning tahtsin värvilisi keedumune võiku peale - leotasin neid üleöö peedimahlas.
- 8. - Kes elab metsa sees? Seal elab valge Triipsu. Kui ta beebina maale jõudis, siis oli tal pea peal hall triip, nüüd on see kadunud ja kannab üleni valget kasukat, aga nimi jäi.
- 9. - Väljas vihma sadas, aga tahtsime grillvorste. Mida teha? Lähme sauna ja nii kaua kuni leili viskad, saavad vorstid valmis!
- 10. - Kes kaotas padjatäite?
- 11. - Sookurg.
- 12., 13., ja 14. - Loodus tärkab.


MAI

Mais hakkasime tuure üles võtma.


- Mai oli sportlikult tegus. Kui aprillis sai nö spordihooaega alustatud, siis ei jäänud ka mai sellele alla. 5. mail võtsime Heateo 4,5 km pikkusest kõnnist osa. (pilt nr. 1). Siia on eksinud ka üks pilt aprillikuisest Parkmetsa kõnnist (pilt nr. 2). Juurde andis hoogu 24. mail õhtujooksu teine etapp, kus sai 7,42 km läbitud. (pilt nr.3)
- Pilt nr. 4 - Mai algul käisime iga-aastasel kanuumatkal, kus oleme juba neli aastat järjest käinud. Möödunud aastal möllaime Võhandul.
- Ühel maikuu päiksepaistelisel pühapäeval käisime Emajõe ääres asuval Natura 2000 kaitsealal matkamas. Kaitseala lõpus puhkasime pingil jalga, nautisime ilma ja vaadet, enne kui auto juurde tagasi suundusime. (pilt nr.5)
- Patt oli ilusat ilma raisku lasta ning nii istusime autosse ning sõitsime uusi kohti avastama. Üheks avastuseks oli Rõngu vasall-linnuse varemed (pilt nr. 6)
Pargis ringi kolades põrkasin viinamäeteoga kokku ning klõpsisin temast mõned pildid. (pilt nr. 7)- 11.05.2017 tähistasime vahuveini ja šefiiritordiga meie päeva - 4 aastat ja 5 kuud. Siiamaani oleme ainult mõnel üksikul korral vahele jätnud tähistamise, emmal-kummal meelest läinud, aga muidu oleme ikka iga kuu klaasid kokku löönud sel päeval. (pilt nr. 8)
- Grill ja chill aiamajas (pilt nr. 9)
- Väisasime muuseumiööd ning külastasime tuumavarjendit (pilt nr. 10), käisime viltuses muuseumis (pilt nr. 11) ja ronisime mööda kitsast koridori Tartu Toomkiriku vaateplatvormile (pilt nr. 12).
- Ma ei ole just kõige suurem meigi kandja ning puudusid selleks ka oskused. Otsustasin end natukene harida selles valdkonnas, et edaspidi vähe pädevam oleksin selleks ning nii käisingi "Meik iseendale" koolitusel. (pilt nr. 13)
- Piltidel nr 14 ja 15 eputasin kaamera ees oma tutika meigiga, mis sai koolituse käigus õpitu järgi pähe maalitud.
- Nõo Lihavürstil oli suur sünnipäev ning Nõo järve ääres esinesid Tanel Padar & The Sun ning meie olime ka kohal. (pilt nr. 16)
-
Veel natukene unine sisalik tuli kuuseokstest välja. (pilt nr. 17)
- Käisin saarel uudistamas, Prangli saarel. (pilt nr. 18)


JUUNI


Tegus suveilmade nautimine.


- Juunis hakkasin jälle rohkem trenni tegema. (pildid nr. 1 ja 2)
- Vaade Emajõelt. (pilt nr. 3)
- Päike loojub Tartu taha. (pilt nr. 4)
- Kinos "Naisteõhtu" üritusel. Isegi ei mäleta enam, mis filmi vaatasime. (pilt nr. 5)
- Ühed minu lemmikumad kaardid, mis olin tolleks ajaks meisterdanud. (pilt nr. 6)
- Käisime traktoriga puurkaevust vett toomas ja nii kaua kuni vesi jooksis tünni, lollitasime peegli ees. Siia sai kõige viisakam pilt ikka. 😀 (pilt nr. 7)
- Mõnus suvi! Mutukatel suur suvi lilleõiel käes, esimesed metsmaasikad raiesmikult. (pildid nr. 8 ja 9) 
- Käisime Laulasmaal spaamõnusid nautimas. (pilt nr. 10)
- Peale spaatamist kolasime veel ringi. Käisime pangal (pildid 11 ja 12), saime jaanalindudega tutvust tegemas (pilt nr. 13), läksime mööta viita mingit kohta otsima, ise päris täpselt teadmata, mida me otsime (pildid 14 ja 15). Tagasiteel koju põikasime läbi Klooga koonduslaagris. (pilt nr. 16)
- Jaanipäev möödus Külitses suure lõkkega. (pildid 17 ja 18)
- Selfie epu. (pilt nr. 19)


Järgmise kuue kuu ülevaade juba varsti!

teisipäev, 16. jaanuar 2018

"Talvine fotojaht 2018" eelvoor

Olen alati fotograafiat armastanud, kuid pikemat aega on meie suhted jahedad olnud ning sellepärast otsustasin 27. detsembril "Eestimaa kaunid fotod" grupis alanud talvisest fotokonkursist osa võtta. Hea viis, et vana armastus taas lõkkele lööks ning nuputamist ka - 48 tunni jooksul vaja pilt purki püüda ja edastada.


Esimene teema oli  (27.12.17) - "Ma ei ole turist, ma elan siin."
Esitatud tööd peaks autori poolt valitud moel andma edasi tema kodu läheduses paiknevat erilist objekti/sündmust, mis toimib rohkemal või vähemal määral ka turismimagnetina. Taaskord, loovusel pole piire!


Loomulikult seadsin sammud raekoja suunas ning püüdsin kinni hetke, mil seisatasin uuenenud kaarsillal, et kuulata kõrvu paitavat heliinstallatsiooni, mis sünkroonis raekoja kellamänguga.
Mulle lihtsalt meeldis kõige rohkem see hetk ja saadud pilt. 😊

" Vaade uuenenud kaarsillalt raekojale.
Mu koduke on tilluke, kuid ta on armas minule!
Ja selle tillukese kodu ilu jagub kõigile - kohalikele, kui ka turistidele, kes meie linnakest imetlema on tulnud."



***


Teine teema (29.12.17)  - "Üks mu sõber"
Oodatud on portreefotod.


Inimese üheks suurimaks sõbraks on koer ja loomulikult on ka üheks minu suurimaks sõbraks meie armas 6 kuune ulakas koerapreili Dixie. Ta ootab mind alati koju ning kui sinna jõuan, on ta nii õnnelik, et ei tea mida kohe ära teha. 😊
Looma emotsioonide põhjal tunned, et sa oled tõesti vajalik ja väga tähtis.

"Mul on üks ulakas sõber Dixie, kes mind alati koju ootab ja siiralt rõõmustab selle üle, kui sinna jõuan."


***


Kolmas teema (31.12.17) -"Stiilipidu."
Oodatud on kõik kärts-mürts-värviline, mis seotud talviste pidupäevadega.


Selle pildi püüdmisega läks raskeks, sest 31. polnud üldse aega, 1. jaanuari päev libises käest ning õhtul veel ruttu käisin linnas klõpsimas, et midagi purki püüda. Muidugi sai mul fotoka aku tühjaks ning pidin mobiiliga hakkama saama. Ei meeldinud mulle ei üks ega teine kaader, kuid jäin enamvähem rahule ikka selle pildiga, et parem kui mitte midagi. Kiiruga tehtud klõps.

"Pidurüüs Tartu Ülikooli peahoone."



***


Neljas teema (02.01.18) - "Metsamuinasjutt."

Kahjuks jäi see teema purki püüdmata, sest lihtsalt ei jõudnud. Kui ma sellele teemale mõtlesin, ei sähvatanud mulle koheselt ükski mõte ka pähe ning nii ta jäi oma aega ootama, et küll välja mõtlen. Aeg aga tõttas eest ja kui mul 3. detsembri hilisõhtul idee tekkis, oli juba hilja, et seda teostama minna.

***


Viies teema (04.01.18) - "Täna öösel me ei maga."
Žanriks on ööfotograafia.

5. detsembri ööl läksime linna. Polnud juba ammu öises linnas jalutanud ning veel jõuluehteis linn oli lummav. Peab ikka tihedamini jalad kõhu alt välja ajama ning õhtusesse linna minema.
Peas oli üks mõte, aga see kukkus kohe alguses ära. Käigult tekkis uus, aga linnas polnud nii palju rahvast, kui minu ettekujutus pildist nõudis. Kolmanda idee sain küll teostatud, aga polnud nagu päris see. 😊 Teiste püütud hetkede sekka sain kokku kolme tüüpi pilte, mis minu jaoks sobisid antud teemaga. Valisin lemmikumad välja, natukene korrigeerisin värvi ning hakkasin valima. Kolmest jäi alles kaks ning nüüd pendeldasin nende kahe vahel. Mida vähem pilte on, seda raskem valik on! Võitjaks osutus see hetk!

"On öö. Kell on kümme minutit üle kahe ning mul pole und. Jalutan kerges vihmasabinas mööda valgustatud teed. Ümberringi vaikus, ei ühtki hingelist. Seisatan, et nautida vaadet kauguses olevale raekojale, kui märkan liikumist. Veel üks unetu ja tema lemmik vaikses öös."


***


Kuues teema (06.01.18) - "See kadunud tee"
Iga autor püüab omal moel näidata teed, mis kaduma on läinud.


"Kord oli vahva tareke selle suure vahtra all. Nüüd seisab ta nukralt, väike lagunenud majake. Pole sinna teerada, ei käi seal enam inimesi. Vaid loodus on hakanud tagasi võtma seda, mis kord kuulus talle."



***

Seitsmes teema (08.01.18) - "Veepomm paksule kõutsile"
Pildil PEAB olema päris vesi, ideaalis veepomm. Ei mingit tembutamist, nagu eelmises etapis, kus kapi taha kadunud teepakke pildistati Selle teema juures hinnatakse muuhulgas ka tehnilist julgust ja meisterlikkust.


Nikerdasime mis me nikerdasime, aga lõhkevat veepommi ei õnnestunud pildile saada ning selle asemel hoopiski võtsin vaasi, panin vett täis ning hakkasin laimi sinna loopima, et korralik mullimeri tekiks.

"Torm vaasis."


***


Kaheksas teema (10.01.18) 8. etapil puudub üks konkreetne teema. Kuna meie kõik eelvoorude teemad on olnud inspireeritud Eesti filmide pealkirjadest, siis lõpetame eelvoorud filmiteemalise vabakavaga.
See tähendab, et:
* iga autor võib valida endale meelepärase Eesti filmi ja jäljendada sealt mõnda episoodi või kujundit
* autor lisab pildi pealkirjaks kindlasti valitud filmi nime ja selgitab kuni kolme lausega jäljendatud episoodi/kujundit
* autor kasutab filmide valikul loendit, mis asub siin: https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_filmide_loend

Sirvisin nimekirja ning koheselt mõtlesin, et võtan mõne filmi oma sünniaastast. Ühe filmiga tekkis väike idee, aga teised olid mulle mitte midagi ütlevad. Küll tundus antud situatsiooni etendamiseks vaja minevat rohkem, kui 48 tunnist jagunuks.
Uurisin edasi 1980. aasta filme, jäi veel mõnigi silma, kuid kui jõudsin 1989. aasta filmideni ja nägin pealkirja "Mardipäev", teadsin kohe, et vot sellest teengi pildi.
Silme ette tuli pilt lapsepõlvest, kui oli järjekordne mardipäev ning me seisame kodus elutoas, pahupidi joped seljas, kaabud peas, näod mökerdatud ning valmistume uste taha minekuks.
Ma polnud varem kuulnud ka mitte, et selline Eesti film on olemas ja ammugi sisu. Otsisin muidugi kohe filmi üles, et näha, mis endast kujutab ning esimene mõte oli, et siin pole küll midagi mardipäevaga pistmist. No lõpuks ikka need mardid ka välja ilmusid, aprillis.
Meil tulid mardid jaanuaris. 😊

""Mardipäev" (1989)
Minu lapsepõlves tekitas suurt elevust Mardi-ja Kadripäeva jooksmine. Suured vammused selga, kaasa kotike, pähe õpitud laulud ja luuletused ning läksime küla peale "viljaõnne viima".
Tänapäeval hakkab kahjuks välismaine Halloween mei
e omi traditsioonid tahaplaanile lükkama.
Seepärast me tõmbasimegi jaanuari kuus tumedad vammused selga, poseerisime lapsepõlvekodu elutoas, kus alati enne uhketes kostüümides ja näomaalingutes pildi tegime. Ilusad mälestused! "



Sellised olid minu pildid fotovõistlusele. Oleks saanud kindlasti paremini, kuid lühike ajaline piirang pani veto peale ning enamus neist pilte sündis suht viimasel hetkel. 😊