Lehed

laupäev, 27. juuni 2015

Kvaliteetaeg kahekesi

 Otsustasime, et lähme täna rabasse. Ilm oli küll pilvine, aga ei sadanud, nii et minek.
Käisime enne minu vanemate juurest läbi, viisin emale tellitud pildid ära. Vahepeal hakkas vihma sadama, arvasime et nüüd on päev rikutud. Lobisesime veel natukene, vihm jäi järgi ning võtsime suuna Laeva poole, Selli-Sillaotsa matkarajale. Kohale jõudes oli ilm päikesepaisteline. Pakkisime oma asjad seljakotti ning asusime teele.
Ilm oli nii mõnus. Päike paistis, kerge tuuleiil. Nautisime ilma, koos olemist ja ajasime lolli juttu. Vahel oleme koos olles nagu väiksed lapsed. Räägime rumalusi ja niisama lollitame. :)

Rabas on saarikud, kus kasvavad marjad. Alam-Pedjast pidavat saama suurimad jõhvika saagid. Ei tea kas sel aastal ka tuleb, talv oli kehva. Küll aga oli murakaid väga palju ning sain ka oma esimese mustika. Vähemalt arvasin, et see on mustikas, aga infotabel teatas, et hoopis sinikas. Kui lähemalt uurima hakkasin, siis oli teistsugune küll. Vot siis, ei teagi mida suhu pistab. Esmakordne maitsmine. :)
Kaarel vaatas, et murakaid päris palju, et siis sel aastal tasub ka korjama minna. Ma hakkasin kohe streikima. Esimene aasta ma läksin kaasa, sest polnud käinud korjamas kunagi ja murakaid näinud, rääkimata söömisest. Ühesõnaga ei teadnud, mis mind ootab. Eelmine aasta läksin kaasa, et korjata ei viitsi eriti, aga lähen naudin raba õhku. Sel aastal ma enam minna ei taha. Korjamine veel, aga see hilisem puhastamine. Jubeee! Pealegi! Mulle ei maitse murakas ka üldse. Neid moose, mis mul tehtud on, sööb Kaarel või olen kooki teinud, siis kuidagi annab ära süüa. Tooremaid võin süüa, aga need mis on valmis, on küll vastikud imalad.

Igatahes, kõndisime edasi. Tutvusime infotabelitega. Pidavat igasuguseid loomi olema teatud kohtades ning ühes kohas teatas tabel, et kuskil on kaljukotka pesa. Seda tahaks küll näha!
Kõndisime edasi, otsisin ikka loomi. Mitte et nad mulle vastu kõnniks, et vaata-vaata mind! :) Nägin  ainult liblikaid. Kaarel kõndis eespool, nii et tema näeb esimesena kui mõni loom eespool on.
Kõndisime mõnusalt edasi, järasime kaasa võetud kurki. Kaarel tahtis vahepeal juba rohkem söögipoolist välja otsida, aga ma keelasin, et varsti jõuame. Khm, vaatetornini oli veel 3 km jagu maad. :)



Ma klõpisin edasi pilte rabast, mõnest liblikast, kui Kaarel hõikas, et rästik! Mina, et kus-kus? Laudteel oli rästiku beebi päikesevanni võtnud ning meie hobesed tulime ja ehmatasime ta ära. Ma tahtsin ka ju näha! Kuigi ma olin kindel, et hüppab mulle jalga kinni ja nüüd ma suren maha. :D
Kaarel küll näitas mulle, et seal laudtee all, paistab laudade vahelt, vaatab meie poole, aga mina pimekana ei näinud ka prillidega. Ei tea kumb rohkem kartis, meie teda või tema meid? :) Õigem oleks öelda, et kas mina teda või tema mind, sest Kaarlil polnud temast ei sooja ega külma.
Porisesin natukene, et eks ma pildistan siis liblikaid ja lillekesi edasi. :)



Varsti jõudsime vaatetorni ning kohe kui torni uksest sisse saime, sain mina väga kurjaks. Keegi tainas oli jätnud terve kilekoti täis prügi maha! Kõrval oli ka õllepudeleid ja veepudel. No mida asja nagu?! Kes selle prügi ära peaks sealt viima? Loomad tassivad mööda raba laiali seda ja siis järgmine kord rabasse minnes ise vingub, et igal pool praht laiali ja nii kole. Lisaks ohtlik ju metsloomadele! Kaasa jaksasid tassida, aga minema mitte? Mind teevad sellised asjad nii kurjaks. Ma tõesti ei saa inimestest aru. Tehakse ilusaid kohti, kus inimesed saavad aega viita, loodust ja värsket õhku nautida ning siis ei osata seda hinnata. Ja kõige koledam on see, et sellised inimesed annavad kasvavatele lastele eeskuju ning nemad hakkavad suure tõenäosusega samamoodi käituma. Hinnake ometigi inimesed teiste vaeva ja hoidke natukene oma kodumaad!

Suuremast nördimusest oma kodumaallaste pärast sain üle ning läksime istusime ning pakkisime oma õhtusöögi lahti.
Oma aia maasikad - nommnomm!, arbuus, oma aia kurk, tomatid ja patune söök ka - krõpsud.


 Nosisime, nautisime vaadet.


Kõht täis ja meel hea, pakkisime oma taara kokku ning hakkasime edasi kõmpima. Sama teed ei viitsinud tagasi minna ning läksime hoopiski rabast välja ning kõndisime 1 km ja natukene peale mööda teed auto juurde. Mõnus 6,3 km pikkune jalutuskäik rabas. Ohtralt värsket õhku kopsudes ning paar sääse söödud kupla.







 Tulime koju, siis vaatasime "Popkooripidu". Kaarel küll protestis, et jamaaaa!, vaatame midagi muud. Ma ei kuulanud, et ise ju loeb. Aga ta väitis, et taustaks ka jura.
Kaarel vajus ära tuttu ning ajasin teda voodisse mitmeid kordi, nagu ikka, ta ei lähe kohe.
Mina hakkasin vaatama filmi "Hingelt surfaja". Olen seda filmi varem näinud ja ilmselt mitmeid kordi, aga istusin diivanil ja muudkui löristasin nina ja ulusin. Ma olen jube piripill. Filmis midagi kurba on, siis mul pill lahti. Üldse hakkan ma kergesti tönnima. Varem sellist nalja polnud, aga nüüd on kogu aeg kraanid lahti. :)

Head ööd! :)

reede, 26. juuni 2015

www.fotoprintimine.ee

 Mõni aeg tagasi kirjutasin ühes oma postituses, et pean hakkama pilte valima ning loodetavasti ei saa voucheri kehtivusaeg enne läbi. Aga paraku just nii juhtuski, et nii kui kell lõi südaöö, oli voucher ajalugu. Olin natukene nördinud ning kirjutasin fotoprintimise info e-mailile kirja, et lihtsalt küsida, et kas südaööl pidigi läbi saama. Uurisid minu voucheri numbrit ja pini ning minu suureks üllatuseks potsatas eile mu postkasti neilt kiri, kus nad andsid mulle uue koodi, mis andis samaväärse soodustuse nagu mu voucher. Olin väga üllatunud. Nad poleks pidanud seda tegema, sest olgem ausad, mu enda süü ju, et hilja hakkasin piltide tellimisega tegelema.
Siinkohal kasutangi võimalust, et neid veelkord tänada. Suur-suur aitäh vastutulelikkuse eest www.fotoprintimine.ee meeskond! Hindan seda väga ja olen väga tänulik!

Kuna minu tellimustega tuli kaasa ka mitu sooduskoodi, siis jagaksin neid siin. Soodustused on küll üpris väiksed, aga ka väike raha on raha. :)
Äkki on kellelgi plaanis pilte paberile ilmutada fotoprintimise kaudu, siis saab ühte neist sooduskoodidest kasutada.

Koodid:
F86-PKU-Z39
2CL-H9W-UEK
RS4-PHC-N8W
9AE-ZSB-HRR


Mina julgelt soovitan www.fotoprintimine.ee kaudu pilte tellida. Olen varasemalt mitmel korral nende kaudu tellinud ning väga rahule jäänud. Pildid on väga ilusad ja kvaliteetsed. Tellimus on senimaani täidetud maksimaalselt nädalaga, vahel kõigest paari päevaga.
Lehekülge on ka väga mugav kasutada. Piltide laadimine võib küll natukene aega võtta, aga ei pea ju arvuti taga istuma ja ootama seda laadimist.
Mugav, soodne ja tellitud pildid kiirelt käes - kodust väljumata! :)

neljapäev, 25. juuni 2015

Teise nädala kokkuvõte

 Mingit erilist kokkuvõtet nagu polegi teha.
Nädalavahetus ei järginud praktiliselt üldse kava. Kodust ära ja siis on raske toituda kava järgi. Jaanipäeval ja varasematel päevadel ei söönud küll rämpsu, aga kogused olid kaalumata. Lisaks alkoholi. Kõik kalorid sai sealt topelt ja rohkemgi, kui puudu jäi. Puudujäägiga vast probleeme polnud ka toidu poole pealt.
See, mis eelmine nädal kadus, tuli tagasi.
Trenni ei teinud üldse.
Kokkuvõttes väga laisk nädal oli.
Ja mis peamine, magusaisu tuli tagasi. Kohe aru saada, et toitumine puudulik, näksimist esineb ning veresuhkur on täiesti tuksis ning tekivad isud. "Tahaks midagi" on pidevalt peas. Võtad ja näksid midagi - ikka pole see. Ikka veel tahaks midagi. Õudne tunne.
Tänasest loksun vaikselt tagasi reele ning ei taha nüüd enam sealt maha. See üle söömine ja näksimine tekitavad kohutava tunde ja veel halvema reaktsiooni kehale.
See nädal üritan, tahan ja pean tublim olema! Ise usun, et saan hakkama, sest tahan paremat enesetunnet.

Jaanipäev 2015

Jaanipäev ise oli meil väga rahulik.
Hommikul panime liha marinaadi, mõtlesime, et proovime ühe poe marinaadiga teha, mis välja tuleb. Kuigi meil oli poest ka ostetud terve hunnik kraami.
Päeval sättisime lõkkeplatsi, materjali oleks jagunud mitme jaanitule jaoks. Mina sain traktoriga sõita ning kraami lõkkeasemele sõidutada. Kaarel küsis, et kas lähen nüüd põllule tööd ka tegema. Otseloomulikult! :D

Õhtul grillisime, käisime saunas ja tiigis ning tegime lõket.
Ilm oli üpris kehva, vihma tibutas ja aegajalt tuli tugevamalt. Kaarel ehitas väikse varikatuse, kus all sai olla, et päris märjaks ei saaks.
Laud oli meil rikkalik, lausa nii rikkalik, et valmis grillitud liha jäi veel mitmeks päevaks, koju võtsime ühe paki ning sai veel sügavkülmagi liha.

Eriti maitsesid meile Rannarootsi Teriyaki grillribid. Need on juba eelküpsetatud ning tuleb ainult korraks tulele visata. Nii pehme ja hea liha, tuleb ilusti kondi küljest lahti. Peaaegu nagu ise kukub suhu. :D

Rannarootsi kuldne toorvorst on ka kindlasti selle suve hitt. Ma polegi vist nii häid toorvorstikesi saanud.

Rakvere perešašlõkk saab ka kiidusõnu. Väga hea hinna ja kvaliteedi suhe.


Talleggi klaassikalise kintsulihašašlõki juurde me ei jõudnudki üldse, selle võtsime koju kaasa ning küpsetasime ahjus.



Lobisesime, nautisime õhtut.
Mingil hetkel jäime kahekesi ning istusime lõkke ääres.
Rahustav vihmasabin aiakiigu katusel, tuli soojendas jalgu. Istusime lihtsalt vaikuses, ainult mõned sõnad vahetasime.


Peopini Lucky





esmaspäev, 22. juuni 2015

Jaanipäev vol 1 - Varbusel

Täna oli jaanituli Varbuse Muusikamõisa hoovil. Peaesineja oli Curly String´s ning soojendas ROBIROHI (esmakordselt kuulsin sellist nime).
Selle puhul pandi ka kokku jaaniku laulukoor, aga meie otsustasime, et pole nii tähtis see ühislaulmine. Pealegi pidi kaks tundi varem seal kohal olema siis. Loobusime, et läheme parem naudime kontserdit. Hiljem selgus, et ainult ühe laulu laulsid publiku ees ning pärast oli ühislaulmine lõkke ääres. See eelis oli ka muidugi, et sai VIP-ruumi. No mis seal ikka. Mõtlesin, et kuhu see Kaarel siis nii kauaks läheb, tüdineb ära selle kahe tunniga seal, et ei hakanud parem trügimagi sinna laulukoori. Koos lähme, siis koos ka oleme, ei jäta mehekest üksi. :)
Meil läks nii kaua aega sinna jõudmisega, et kell oli juba nii palju, et 15 minuti pärast pidi kontsert pihta hakkama. Pidin listis olema, et saab tasuta sisse koori laulja, aga lõpuks maksime ikkagi minu eest ka sõbrapileti hinda. Ega see just ei tapa. :)
Kohale jõudsime siis selgus, et igaüks pidi kaasa võtma endale istumiseks teki või tooli. Meil oli see kõrvust mööda läinud. Kuna sõbranna oli oma mehega juba varem kohal, siis nad olid ühe pika tooli saanud võtta endale, me saime ka sinna tagumikud maha panna. :)
Rahvast oli päris palju, terve lavaesine oli tekikesi ja toolikesi täis.

Õhtu oli väga mõnus. Hea muusika, ilus ümbrus, jaanituli, kõht sai ka täis Metsarestoranis pakutavast heast paremast. Mida sa hing veel tahad. :)












laupäev, 20. juuni 2015

Töine laupäev

Hommikul ärkasime 8 ajal üles, et kella 10ks jõuaks maale. Helistasin veel emale üle, et mis saab. Meil Tartus vihma sadas ja ei paistnud ka lõppu tulevat. Ema arvas, et me ei tuleks praegu, et ta läheb maale ja vaatab, mis seal ilm on ja siis helistab.
Kella 12ks jõudsime siis maale. Linnas oli ka sadu järgi jäänud, aga vahepeal tibutas ikka. Maal oli ilus ilm, isegi päikest näitas natukene. Vahetasime riided ning läksime tööle.
Majas oli suurpuhastus ning meie kolmekesi ladusime pliitipuid. Miiiks need pliitipuud nii lühikesed peavad olema. Ahjupuid polnud eelmine kord pooltki nii palju või siis ainult tundus.
Vahepeal hakkas vihma sadama ning istusime räästa all ja jõime siidrit/õlut. Peale pikka padukat, tuli päike välja ning saime puid edasi laduda.
Puuriida seest leidsime linnupesa, pesa kukkus ümber ning kaks muna läksid katki. Kaks linnukest läksid taevasse. Kuigi ülejäänute ellu jäämine on ka küsitav.
Sai ikka mitukümmend korda edasi-tagasi kärutatud enne, kui kuhi otsa sai. Nelja tunni pärast jõudsime finišisse. Teeme nii, et järgmine aasta jätame tellimata puud. :D
Koristasin veel sauna eesruumi ära, parajad tolmurull olin pärast. Aga ilusam sai küll ja kõvasti rohkem ruumi. Nüüd võiks see nii jääda ka.
Kuna sauna kohe ei saanud, siis läksin rohisin natukene. Hakkasin lõpetama, kui taat juba tuli, et jäta nüüd järgi ja minge sauna! Alati nii kiire selle sauna minekuga, juba siis aetakse sauna, kui alles 55 kraadi on. Saunas olime, siis hakkas uuesti vihma sadama.
Päeval ei söönud midagi ning see hakkas mõjuma. Halb oli olla ja pea käis ringi. Harjunud nüüd ju rohkemate söögikordadega.
Peale sauna sõin ühe proteiinibatooni ära, et saab natukene parem, enne kui süüa saab. Auhinnaks saadud Nutriless proteiinibatoonid olid niii head! Mõnel päeval lähen vaatan, kas leian ka kuskilt poest neid.
Peale sööki tulime ruttu koju, sest mul on täna vaja pildid ära tellida ning täna kukub tähtaeg. Loodan, et kui kell kukub südaöösse, siis ei saa kehtivus läbi. Täitsa jama küll, kui nii on.
Üritan pitidega ühele poole saada ning lähen ära tuttu. Eilne öö oli natukene lühike ning pealegi homme peab jälle hommikul vara ärkama. Nüüd saab mitu päeva puhata, lähen alles 25ndal tööle, kuigi mitu päeva on juba praktiliselt ära planeeritud. Ja siis muidugi jaanipäev, kuigi erilisi plaane ei ole.
 Aga sellest, mida pühapäevasel päeval teen, et nii vara tõusta tuleb, räägin juba homme. :)


reede, 19. juuni 2015

Pildistamas

Pidime täna kõndima minema, aga läksime hoopiski talli pildistama.

Jälitavad

Gäng

 
Mis te teete, teise aia rahvas?



Kihutab nagu tuul

Õrnushetked




neljapäev, 18. juuni 2015

Esimene nädal möödas kavaga alustamisest.

Eile möödus esimene nädal, mil alustasin Erik Orgu toitumiskava järgimist. Oleksin juba eile postituse teinud, aga unustasin ennast hommikul enne sööki kaaluda ning sellepärast tuleb see täna.

Senimaani mulle väga meeldib. Toidud on väga maitsvad, mitmekülgsed ja kiiresti ning lihtsasti valmistatavad. Mul pole külmkapis vist kunagi nii palju erinevaid ja värvilisi toite korraga olnud. :) Külmkapp on lausa pungil!
Igal õhtul valmistun uueks päevaks ette. Muudan menüüd, kui vaja. Prindin välja ning teen juurde vastavaid märgitusi - mis kell jmt. Praegu olen väga motiveeritud. Lisaks Kaarel sööb samu toite ning on paar päeva isegi vahepala kaasa võtnud. See aitab ainult kaasa.

Olen aus - päris 100%-lt ma kava järginud ei ole.
Nädala sees hommikusöögiks söön üldiselt muna peekoniga, mõnel hommikul on ka puder olnud. Nädalavahetusel tegime kava järgi esimese poole ning siis läksime kodust ära ning sõime muud toitu. Just siis saabki ilmselt keerulisem olema, kui oleme ära maal ning seal on teised toidud.
Mõni päev jäi ka hommikusöök vahele, selline hiline hommikusöök - varajane lõuna.
Õhtu asendanud näiteks arbuusiga. Praegu hooaeg ning tahaks ju süüa. :)
Magusat olen ka endale lubanud. Tegin kooki ning lubasin endale ühe tükikese päevas. Tean, et kui ennast täiesti keelan, siis lõpuks on isu nii suur, et õgin rohkem, kui vaja oleks. Kuigi isusid polegi eriti olnud. Söön tihti ja korralikult, lisaks puuviljad ning keha saab kõik vajaliku kätte.
Vee joomine on ka problemaatiline, kohe mitte ei jaksa 2 liitrit ära juua. Ma pole kunagi väga palju vett joonud, lihtsalt pole janu. Suht sundimine, et jooksin natukene rohkem ning keha kuivale ei jätaks.
Selle ühe nädalaga on kaal langenud 0.8 kg võrra. Minumeelest väga hea langus, sest soovitatav on 0.5 - 1 kg nädalas. Muidugi on mul massi päris palju, mida kaotada, et võiks esimeste nädalate langus suurem olla, aga algus tehtud. Keha harjub uue toitumise ja rütmiga. Ilmselt toetaks kaalulangetus protsessi ka paremini see, kui liigutaksin ennast rohkem. :)

Kolm nädalat on paus sees olnud ning täna ajasime end uuesti välja sõbrannaga. Läksime Ihastesse, vihma tibutas, aga õnneks jäi järgi. Algul tegime sooja, venitasime ning tegime harjutusi. Siis tegime kiirkõndi metsaradadel. Palju ei kõndinud, üle pika aja esimene kord ning andis kohe tunda, et pikk vahe on sees olnud. Tagasi auto juurde tulles, tegime veel harjutusi ning sõbranna ütles, et võiks aja peale spurti teha. Kaugemalt oli tee peale toodud hakkepuitu ning ütles, et sinna hunnikuni ning tagasi. Pärast mõõtsin, siis tuli see maa 300 meetrit edasi-tagasi. Mina arvasin, et see pole väga hea idee. Üldse on praegu halb mõte joosta, sest kaal on suur ning ei mõju liigestele hästi. Kui maha saab juba midagi, siis võib vaikselt hakata selle poole vaatama. Tema tahtis teha, mina keeldusin, et ei hakka ennast piinama - nagunii ei jaksa ning ei hakka liigeseid lõhkuma. Mul vasaku jala põlv annab aegajalt tunda. Pealegi pole ma just väga suur jooksufänn.
Võtsin aega ning tagasi jõudes istus ta kivile ning kops oli koos. Ütles, et väga hull ikka. Suu kuivab ja süda taob. Istub ja taastub. Ajaks sai 1.20. Polegi kõige hullem esimese korra kohta.
Mul tekkis kerge hasart, et ei tea kui kiiresti ma jooksen. :) Niisiis võtsin ka asendi sisse ning lidusin. Hunniku poole jooks tundus päris kiiresti minevat, kuigi mul polnud prille ees ning pilt oli natukene udune ja tundus väga kaugel olevat see hunnik. :D Tagasi tulek oli juba "lustlikum". Püksid hakkasid alla vajuma - mul on trennipüksid nr suuremad ning libisevad natukene allapoole, kui ennast kiiremini liigutan. Niisiis hoidsin ühe käega pükse ning jooksin edasi. Mõtlesin, et jookse nüüd, aga jalad tahtsid ilmselgelt muud teha. Hingamisest parem ei räägigi. Imekombel mul pistma ei hakanud, aga mul polnud aega pista - pidin pükse kinni hoidma ja oma makarone edasi vedama. :D Sõbranna hõikas enne lõppu, et tule - tule, oled must kiirem.
Lõpuks jõudsin finišisse! Lõpp oli väga raske. Väga raske oli hingata, süda tagus, kurk ja suu olid väga kuivad. Otsisin pilguga oma pudelit, aga ei jaksanud kohe selle järgi minnagi. Jalad olid nagu makaronid all - nõrgad ning lõi krambi paremasse jalga. Nii hädine. :) Ajaks sain 1.25 - 5 sekundit aeglasem. Jõin vett ning hingamine taastus tasapisi. Mul on alati veepudel kaasas, vett peab tarbima. Sõbranna ei joo eriti ja minumeelest on see paha.
Sõbranna ütles, et võiks iga päev seda teha. Naljanumber. :D
Arvasin, et kui healjuhul korra nädalas proovida, kui järjepidevalt liigutame ennast või siis veel parem kuu aja pärast, et siis näeb, kas on paremaks läinud olukord.
Homme lubasime uuesti välja minna.
Sõbranna ütles, et nüüd on vaja ruttu end käsile võtta. Tal olevat kuu aja pärast pulma minek ning siis peab normaalne välja nägema. Küsisin, et kus sa kolm nädalat tagasi olid?! :D
Mul on endal ka väike eesmärk seatud juuli lõpuks. 5 nädalat aega selle eesmärgi seadmiseks. Nimelt on tulemas nänni ja taadu pulma-aastapäev ning tahaksin kanda ühte ilusat maksikleiti, mille eelmine suvi ostsin. Kleit on kehasse. Läheb küll selga, aga tahaksin, et istuks paremini seljas ja poleks nii sardell kiles tunne ja väljanägemine. :)
Väikeste vahe-eesmärkidena meeldibb mulle rohkem. Muidu kui mõtled, et vot pean nii palju alla võtma, et ideaalkaalus oleks, siis on kuidagi nii nüri. A la, et 1 kilo läinud - 20 veel! Nii kaob motivatsioon ära, sest tundub niiii kaugel eesmärk.

Tahtsin ennast ka mõõta, kui hakkasin kava järgima, aga unustasin kogu aeg ära. Otsustasin, et nädalavahetusel mõõdan ning siis kuu aja pärast uuesti. Siis mõõtude pealt ka näha, mitte ainult kaalunumbris.

Järgmise nädalani! Tciaooo! ;)

Käisin võidul järel!

Nagu ma juba varasemas postituses kirjutasin, siis ma sain Merlini jalatõste väljakutses lohutusauhinna. Täna saime Merliniga kokku ning ta andis mulle mu võidu üle.
Vahetasime põgusalt paar sõna ning läksime oma teed. Tundus meeldiv ja sõbralik inimene olevat. Naerusuine. :)
Nüüd kui peaks Anne kanali ääres märkama, siis oskab näo kokku panna, ei pea mõtlema, et huvitav kas on seesama Merlin. :)

Sain endale ilusa rooosa veepudeli ja proteiinibatoone. Nii rõõmus! :)


Suur aitääääh veelkord! :)

kolmapäev, 17. juuni 2015

Küpsise kräsupea

Tahtsin midagi lihtsasti valmistatavat teha ning leidsin taaskord Ragne blogist huvitava retsepti, mis asub SIIN.

Tegin suurema koguse, millest sain kolme küpsisekihi korrusega koogi, lisaks pealmisele kihile jätkus veel küpsisepuru hapukoore sisse. Glasuuri jaoks kasutasin umbes poole detsiliitri jagu rohkem hapukoort, sellevõrra oli ka glasuur paksem. Moosi asemel kasutasin murelikompotti ning panin need glasuuri alla.
Kahjuks poes käies sain ainult 2 pakki tumedaid Selga küpsiseid, need olid viimased pakid riiulis ja  heledad olid täiesti otsas ning olin sunnitud Kalevi omasid võtma. Üldiselt eelistan Selga küpsiseid. Need on nõks suuremad, kui Kalevi omad, lisaks on pakis üks küpsis rohkem ning on pehmemad ja imavad paremini kreeme endasse. Lisaks meeldib ka nende maitse mulle rohkem. Ma ei ütle, et Kalevi küpsised halvad on, lihtsalt Selga küpsised on rohkem minu maitse järgi ning küpsisetordi puhul on minumeelest need parem valik.

Originaalretsept:

  • 2 pakki heledaid küpsiseid (soovitan Selgat)
  • 1 pakk tumedaid küpsiseid, kakaoga
  • 500 g hapukoort
  • paksemat moosi

Glasuur:
  • 2 sl võid
  • 2 sl suhkrut
  • 2 sl kakaod (magustamata)
  • 1 dl hapukoort


Minul kulus:

  • 3 pakki heledaid küpsiseid
  • ~1,5 pakki tumedaid küpsiseid
  • ~750 g hapukoort

Glasuuri jaoks:
  • 4 sl võid
  • 4 sl suhkrut
  • 4 sl kakaod (magustamata)
  • ~2,5 dl hapukoort
  • Murelikompott glasuuri alla


Lao alusele heledatest küpsistest põhi. Kata hapukoore kihiga. Selle peale aseta tumedate küpsiste kiht. Kata see uuesti hapukoore kihiga. Lao veel üks kiht heledaid küpsiseid ning alles jäänud küpsised purusta väiksemateks tükkideks ja sega ülejäänud hapukoorega. Kalla see kõige pealmiseks kihiks. Aseta külma tahenema kuni ööpäevaks.
Enne serveerimist valmista glasuur. Selle jaoks sulata või, lisa suhkur. Sega pidevalt kuni suhkru sulamiseni. Seejärel lisa kakao ja hapukoor. Kuumuta madalal kuumusel, ise pidevalt segades seni, kuni glasuur tumeneb. Pane murelid koogile ning nirista šokolaadiglasuuriga kogu kook üle.

- Kui kasutad originaalretsepti, siis peale tumedate küpsiste kihti tuleb moosikiht, ühtlasi on see ka viimane kiht. Selle kihi peale pane ülejäänud purustatud küpsised hapukoorega.
- Mina lasin paar tundi taheneda, valmistasin glasuuri, niristasin peale ning seejärel seisis kook terve öö külmikus.
- Väiksema koguse järgi glasuuri tehes, võiks selle peale niristada enne serveerimist. Öö otsa seistes imbub sisse ning pole enam nii ilus läikiv ning ei jää tuntavat glasuuri kihti. Minul oli mõnus šokolaadine kiht glasuuri peal, läikis ilusti ning ei imbunud ka sisse.


Kooki on väga lihtne valmistada, samuti ei kulu sellele väga palju aega.
Ja maitses tõesti nagu kräsupea, ainult et küpsistega variant. Eriti meeldisid mulle murelid glasuuri all. Koos pole ka magus, sest magusust annavad ainult küpsised ning glasuuris olev suhkur. Meile väga maitses, lisame lemmikutesse! :)


 

teisipäev, 16. juuni 2015

Juhuuu! Võitsin! :)

Jälgin http://www.merlinsaretok.blogspot.com/ blogi. Tegeleb ta seal usinasti oma kaalulangetusega. Mingil hetkel pani ta üles postituse, kuidas ta jalatõsteid teeb üle tabureti virna ning esitas ka väljakutse, kaks nädalat teha jalatõsteid ning saata oma lugu. Ma lugesin selle postituse läbi, mõtlesin et proovin ka neid jalatõsteid. Otseselt ma väljakutses osaleda ei plaaninud, lihtsalt tahtsin proovida, kas on tulemusi, sest kintsu siseküljelt on päris raske pekki maha saada. :)
Hakkasin siis ka neid harjutusi tegema. Algul murdsin pead, et üle mille ma neid jalgu siis tõstan - taburette mul kodus pole. Võtsin pesukorvi, et paras kõrgus vehkida. Päris regulaarselt ma neid harjutusi ei teinud, tuli ikka luusipäevi ka vahele. Algul oli päris raske, jalad väsisid - pole ju selliseid kõrguseid nad ammu näinud. :) Eks seda massi on ka, mida vaja kaasa tarida, et üle pesukorvi saaks jala. Kui rohkem tegin, seda lihtsamaks läks ning olin väga rõõmus, et suutsin järjest teha mitu tõstet.
Kui mõned päevad vahet oli, siis oli nagu jälle otsast peale alustamine.
Mõõtude poolest vist vähenenud pole kints, unustasin õigel ajal mõõta, küll tundub paremas toonuses. Nahk tundub kuidagi parem olevat ning pole nii palju tsellut enam, kuigi mul seda väga palju pole olnudki. :)
Väljakutse lõppemis aeg mul meeles polnud ja ega polnud see väljakutsegi enam meeles. Pühapäeva (14) öösel Merlini blogi lugedes märkasin, et täna saigi läbi ning valib võitjad. Ma mõtlesin, et jätan ka oma kommentaari postituse alla, lihtsalt annan märku, et veel oli üks inimene, kes tema postituse põhjal harjutust tegema hakkas.
Täna nägin, et ta oli teinud postituse võitja kohta ning kiikasin ka. Suur oli minu üllatus, kui leidsin enda nime ka sealt postitusest. Nimelt sain lohutusauhinna - veepudeli ja proteiinibatoonikesi.
Seda poleks ma küll osanud oodata. Ma olin nii õnnelik, et plaksutasin käsi kokku. Ma pole veel midagi nii võitnud internetis. Nii äge! Nii palju rõõmu ühest väiksest asjast. :)
Aitäh, aitäh, aitääääh! :)

pühapäev, 14. juuni 2015

Päikesepaisteline pühapäev


Olime lõunast alates Kaarliga kahekesi maal. Jalutasime niisama natukene ringi, Kaarel nokitses oma viinamarjadega miskit ning mina kõndisin tiigi ääres fotokaga. Kiilid kimasid tiigi kohal ning ma nagu jahimees hakkasin neid jahtima.
Kui teised kiilid peatuvad kuskil rohukõrrel korra, siis kollane ja sinine kiili taolised elukad - need ainult kimasid ringi. Kollasest sain pilte, kui ta veepiiril miskit askeldas, aga sinine ainult kimas. Ja kui jäigi korra pidama, siis mina magasin selle maha. Olin teisel pool tiiki või mida iganes. Lõpuks hakkas mul kannatus otsa saama, istusin tiigi äärde maha ja hakkasin konni ja muid lendavaid elukaid pildistama. Äkitselt on tunne nagu sipelgad oleks püksis. Vaatan oma jalgu ning terve hunnik sipelgaid ründab mind. Kargasin kähku püsti ja trampisin jalgu. Olin suurest tüdimusest maa-aluse sipelgapesa avale istunud ja need üritasid mind nüüd ära süüa.



 





 Viisin fotoka ära tuppa ning võtsin koerad kaasa ja läksin tagasi tiigi äärde. Totu on päästekoer, kui rohukõrre kätte võtad, hakkavad hambad suus kõlksuma ning hakkab hüppama, et kätte saada. Lucky aga hakkab suurest kurbusest laulma, kollid teevad üpris kiledat häält, kui hauguvad. Sama laulukoor hakkab siis pihta, kui ise tiiki lähed. Päästekoerad kohe tormavad kaldale. :D
Pärast mitmeid kõrte päästeoperatsioone ja sellega kaasnevat jahutust tuli mänguhoog peale.




Hiljem läksin niitsin muru. Muud polnud teha, Kaarel tosserdas teiste asjadega ning oli vaja niita ka natukene. Totu värises kogu aja kiigu all. Nii kui masinaga ligemale jõudsin, ohkas nagu raskemalt sisse ja tudises. Jänkuuuu! :)
Kolme ajal tegime lõuna, istusime välikiigel ning nosisime minu tehtud purgikooki ning arbuusi.
Päev lõppes vihmaga. Niitsin parajasti, kui tibutama hakkas. Esimene hoog läks üle ja siis tuli hull padukas. Istusime räästa all ja vaatasime sadu. Kuna ilm ei lasknud rohkem midagi teha, siis hakkasime koju sättima. Kell oli märkamatult juba 21 saanud. Selle valge ajaga ei saa üldse aru, et aeg nii kiiresti läheb ning märkamatult on kätte jõudnud õhtu.
Nüüd kiired toimetamised kodus ja tuttuuu!!