Lehed

pühapäev, 2. august 2015

Öö vahitornis... NOT!

Juba mõnda aega on mul olnud mõte, et võiks minna ööbima Pedja jõe juures oleva Altmetsa vahitorni juurde. Seal on nii ilus - Pedja väänleb jõesängis, 14 meetrine vahitorn kaldal seismas. Istud lõkkeplatsi ääres, kuulad lindude siristamist. Tõeline puhkus! Väike grill ja chill ja lihtsalt äge olla.
Kaarlile ka mitmeid kordi rääkinud, aga ikka pole kuidagi õiget nädalavahetust leidnud. Ilmad on ka senimaani olnud nagu nad on, ei kisu nagu eriti õue telkima, soe tuba ja tekk kõlavad palju ahvatlevamalt.
Selleks nädalavahetuseks sai siis idee lukku pandud, et laupäeva hommikul vaatame aknast välja ning kui ilmataat vähegi lubab, siis põrutame loodusesse.
Rääkisin sellest mõttest ka Aulele ning nemad olid ka nõus tulema. Seltsis segasem ning noh, kui mõnel metsloomal on kõht maru tühi, siis on gurmeelaud rikkalik. :)
Kuna meie olime reedel koju jõudnud alles veidikene enne südaööd, siis põõnasime päris kaua. Polnud just plaani varahommikul ka minna - venib liiga pikaks see päev.
Lõuna paiku sai Aulele helistatud ning kokku lepitud, et saabuvad meile 15-16 vahel, siis käime koos poetuuril ning kimame Puurmani poole.
Meil hakkas siis loomulikult kiire. Olime eile unustanud osad asjad kaasa rabada Külitsest ning nüüd oli vaja uuesti minna. Lisaks oli meil puudu üks magamiskott ja matt. Nende otsingud läksid üllatavalt kiiresti, aga aeg lendas ning tõttasime tagasi koju.
Otsisin kähku riided, mis vaja kaasa võtta ning Kaarel tegeles pakkimisega. Mina tahtsin ikka telki kaasa võtta, aga Kaarel punnis vastu, et ei ole vaja. "Ega talv pole väljas!" kinnitas ta mulle järjepidevalt. Saab magamiskottidega ka ära magatud, seinad ümber ju. No hea küll, külm hakkab, siis omastan tema magamiskoti ka ära!
Mina asusin toidukraami kallale. Pakkisin kaasa arbuusi, tomati-kurgi salati ning kartulid. Kartulid fooliumis lõkkesse, pärast koos soolaga nosida - nagu vanasti. :)
Viie ajal saime lõpuks liikuma, käisime kähku poes - grillimiseks vorsti, näksimist, hommikuseks nosimiseks midagi ning külmarohtu.
Tee peal saime ka vihmakest ning palvetasin juba autos, et Puurmanis ei sajaks. Ei sadanud! Taevas oli ilus sinine, valgeid vatitupsukesi täis.
Parklasse jõudsime, siis ees seisis juba üks auto ja kolm ratast. Lootsime, et ainult kalamehed. Me oleme varem käinud mitmeid kordi ning siis pole küll seal kunagi kedagi olnud. Ehk näkkab sel korralgi.
Kaarel arvas, et kõiki asju pole mõtet kaasa vedada, et pärast on keegi ees ja siis peame kogu selle kraami tagasi ka veel tassima. Jäime nõusse. Kummikud jalga, osad asjad kaasa ning vantsisime metsa poole. Umbes viie minutiga olin ma juba nii ära söödud - uus liha saabus metsa! Aule kõndis minu taga ning toksis mind aegajalt magamiskotiga, tagumikul olevat mul terve parv lemmikloomi kaasas. Ma tean küll, et mul on kobe kann! :D Õnneks närimist ei tundnud.
Lõpuks jõudsime vahitorni ligidale, kaugemalt oli kosta inimeste hääli ning kisamist aegajalt. Ei osanud kohe midagi arvata, et kas on vahitorni juures või kuskil ümbruses.
Vahitorni juurde jõudsime siis tabas üllatus, trepi eest oli 4-5 kilekotti ning peaaegu kõik olid täidetud ohtra vägijoogiga. Noniii, mingi paarty. Kaarel läks lõkke äärde, ümber lõkke istus kolm meest, kõik juba parajalt purjakil. Lobises nendega natukene. Ma läksin ka järgi, et vaatan, mis toimub. Meestel polnud seda nägugi, et nad kuskile liiguks. Ühel tegelasel oli pudel viina pihus ning pakkus lahkelt mullegi. Probleemi nad sellest ei teinud, et neile veel seltsilisi tuleb.
Läksime tagasi vahitorni trepi juurde ning arutasime, et siia küll ei saa jääda. Parajalt jommis mehed juba ning joogipoolist jagub neil veel vähemalt kümnele mehele - ei nad lähe kuskile siit. Lisaks võib tekkida nendega probleeme, kui nii purjus on ning rahulikust õhtust ei oleks haisugi.
Korjasime oma träni kokku ning hakkasime tagasi kõndima. Säh sulle - kunagi varem pole kedagi olnud! Just nüüd, kui vaja on vaba platsi on kohalikud jotad ees. Olin natukene nördinud ja natukene pahane ka.
Meil polnud muidugi varuplaani ka. Olime tulemise hilja peale jätnud - kell hakkas juba seitsmele liginema ning olime selle koha peal väljas. Oeh!
Tegime esimesel sillal peatuse ning hakkas telefonis häkkimine pihta, et uus koht leida. Lõpuks panime ikka viimased sihtkohad auto juures paika ning lootsime, et mõni koht on veel vaba. Laupäeva õhtu ning üle tüki aja oli super õhtu. Kohe kahju oli see nüüd raisata uue koha otsimisele.
Tiirutasime, mis me tiirutasime. No ikka hullult tiirutasime, sest Kaarli telefoni gps pani täiega villa, tahtis meid ülisuure tiiruga kohale juhatada. Nii et see aeg, mis me ringi tiirutasime, oleks juba ammu kohal olnud.
Leidsime ühe ilusa koha - Kaiu järve ääres RMK puhkeala. Just sellist kohta oli meil vaja, onnikesega kus ööbida saaks. Loomulikult olid kõik 5 platsikest ka juba kinni. Igatahes tuleb see koht meelde jätta ning järgmisel korral, kui plaanis loodust nautida, siis suundume kohe sinna.
Ära hakkas väsitama see otsimine, tuju oli juba null, kõht korises - olime praktiliselt neli tundi ringi tiirutanud, aga tulutult. Mis seal ikka, eks tuleb uuesti plaani võtta.
Kella kuuest oli saanud pool kaksteist ning suundusime tagasi linna, meie poole. Viskasime vorstid kähku lõkkele (loe:ahju), katsime laua söögiga ning nautisime tubast olemist.
Naersime, et nüüd viskame kõik neljakesi elutoa põrandale magamiskottidega rivvi, lambid on tähistaevas, aknast tuleb värske õhk ja linnulaul ning kui natukene fantaseerida, siis ongi nagu päris. :)
Olime natukene ikka nörinud, et need kohalikud jotad ära rikkusid, aga olgu neil tore. :) Enda süü ka, nii hilja ja ilma varuplaanideta.
Korkisime joogid lahti ning jaurasime siis toas.
Meie Kaarliga võtsime tequila - ma ei tea, mis mu peas toimus! Olin vist unustanud, kui jube jook see on ning kui halvad mälestused seoses sellega. Ega mul palju alla ka ei läinud, nii pahapaha oli.


Ebaõnn, et seekord nii läks. Eks see nende RMK puhkealadega olegi paras loterii, et kas on vaba ja saab platsi või mitte. Seekord läks nii, aga pole ka hullu. Sai metsa vahel kõnnitud ning asju tassitud - trenn tehtud enne patustamist. Järgmine kord paremini! :)



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar