Lehed

pühapäev, 27. september 2015

Depressioon luubi alla

Käisin reede õhtul Tartu Linnaraamatukogus kuulamas loengut depressioonist. Psühholoog Kariina Laas rääkis depressioonist ning sellega seotud (väär)arusaamadest.

Loengul lahati küsimusi:

- Mis on depressioon? Selgus, et seda aetakse segamini stressiga.
- Kuidas ennast aidata?
- Kas depressioon on moeasi või tõeline haigus?
- Kas arstid diagnoosivad liiga kergekäeliselt?
- Kas inimesed haiguslehe nimel valetavad oma olukorra kohta?
- Kas sellepärast, et depressioonist räägitakse rohkem, esineb seda ka rohkem?

Kuna see on aktuaalne teema ning loengus selgus, et tegelikult väga suurel osal inimestel meie planeedil on depressioon ning abi otsivad väga vähesed inimesed. Õnneks on olukord paranenud, kuid siiski mitte piisavalt. Ühtlasi on depressioon üks peamisi põhjuseid, miks inimesed teevad suitsiidi.




Rõhutan siinkohal, et ma ei ole arst ning minu kirjutatu pärineb loengult kuuldust, internetist ning enda ja oma lähedaste kogemustest.


Kõigepealt aga stressist. Psühholoog ütles, et tihtilugu aetakse stressi segamini depressiooniga. Seda sellepärast, et tundemärgid on vägagi sarnased.

Stress on keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele ning valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutseda.
Stress võib ka positiivne olla - positiivne närvisüsteemi pinge, mis võimaldab oma võimete kiiret rakendamist jõupingutuste sooritamiseks. Tõstab eneseusku ja aitab ennast ületada ja seega ka tulemusi parandada. Aitab inimestel kohaneda, areneda, muutuda.
Nt. sportlastel - positiivne stress kehas aitab saavutada paremaid tulemusi. Kui keha liiga rahulik ja lõtv, siis ei tule ka häid tulemusi.
Või näiteks eksamit sooritades. Keha on kerges stressis, mis aitab paremaid tulemusi saavutada.

Käitumises võib stress väljenduda järgnevalt:
  • unehäired
  • suitsetamine või alkoholi tarbimine
  • muudatused toitumisharjumustes
  • pere ja sõprade vältimine, häired igapäevastes tegevustes
  • seksuaalprobleemid
  • äärmuslikud reaktsioonid või vägivallapuhangud
     
Esmased füüsilised sümptomid võivad olla:
  •  väsimus
  • peavalu
  • lihaspinged
  • seedeprobleemid

Võimalikud vaimsed ja emotsionaalsed probleemid on näiteks:
  • masendus, ärevus, ärrituvus või ülemäärane muretsemine
  • nõutus, tähelepanu ahenemine, tundetus ja ükskõiksus
  • mäluhäired ja keskendumisprobleemid
  • tunne, et ei suudeta olukorraga toime tulla ega tulevikuplaane teha
  • madal enesehinnang

Kuidas pinge ja stressiga toime tulla?Pinget ja stressi kohtame oma igapäevases elus pidevalt ning enamasti ei tekita sellega toimetulek meile raskusi. Mõõdukat pinget tekitavate olukordadega toimetulek annab võimaluse tunda rahuldust hakkamasaamisest. See, kuidas igaüks stressiga toime tuleb, sõltub konkreetsest olukorrast, inimese kogemustest, toimetulekuoskustest ja võimetest, isikuomadustest, toetuse olemasolust ja paljust muust. Oluline on stressi sümptomeid õigeaegselt märgata, stressi põhjustega tegeleda ja vajadusel abi otsida.

Alustada võiks iseenda tundmaõppimisega - teadvustada, mis on minu stressi allikas, mida nende puhul muuta saab, mida mitte.

Stressiga toimetulekut on võimalik õppida.
Stressist ja sellega toimetulekust saad edasi lugeda siit: http://www.hkhk.edu.ee/stress/toimetulek_pinge_ja_stressiga.html


DEPRESSIOON

Repliiki "mul on deprekas" kasutatakse üsna kergekäeliselt, tegelikult on depressioon tõsine haigus, millel oma kindlad tundemärgid.

Depressiooni
all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust, mille puhul esineb tavalisest kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus. Kurbus võib tekkida ilma välise põhjuseta ja olla sügavam, kui selleks põhjust võiks olla. Depressiivsete häirete puhul on suur enesetapurisk, endalt võtab elu ligikaudu 15% depressiooni all kannatavatest inimestest.

Depressioon on niivõrd laialt levinud, et seda on hakatud kutsuma slängina epideemiaks.
Igal konkreetsel ajahetkel kannatab 15-20% täiskasvanuist depressiooni sümptomite all, neist 12%-il on depressioon nii sügav, et vajavad teatud eluetapil ravi.
75% psühhiaatriliste hospitaliseerimisjuhtude põhjuseks on depressioon.
Depressiooni all kannatavate naiste arv on ligi kaks korda suurem kui meeste oma. Samas mehed võtavad endalt kolm korda sagedamini elu kui naised.


Tundemärgi:
  • Huvi ja elurõõmu kadumine (inimeste, hobide, seksuaalelu vastu jne.)
  • Madal enesehinnang, süü-ja väärtusetuse tunne, otsustusvõime
  • Mõtlemine on ähmane. Inimene ei suuda keskenduda, loetut-kuuldut meelde jätta või esinevad raskused otsuste langetamisel.
  • Muutused isus või kaalus. Sageli isu ja kaal langevad, kuid võivad ka tõusta.
  • Unehäired. Tekivad probleemid uinumisega, häiritud uni, öised ärkamised või hommikune varajane ärkamine. Või hoopis vastupidi - unetarvidus suureneb.
  • Meeleolu kõikumine tühistel põhjustel, nutuvalmidus. Liigne ärrituvus.
  • Raskestiseletatavad füüsilised kaebused: valu, halb enesetunne, nõrkus, pearinglus.
  • Täielik energia puudumine, ükskõiksus.
  • Hooletus oma välimuse suhtes.
  • D-vitamiini ja oomega-3 rasvhapete puudujääk. 
  • Elutüdimus, suitsiidimõtted.

Leidsin sellise lehekülje: http://peaasi.ee/kusimustikud-depressiooni-hindamiseks/ , kus saab küsimustele vastates hinnata oma depressiooni taset. Mõningad tunnused on meil kõigil, aga kui vastad jaatavalt kolmele või enamale küsimusele, siis palun pöördu abi saamiseks arsti poole. Tegemist on tõsise haigusega ning mida kiiremini abi saab, seda parem.

Internetis on palju materjali depressiooni kohta, et täpsemat infot saada. Minu kirjutatu on väga väike osa, mis on võimalik leida.

Aga kuidas siis ennast aidata?Kui depressioon on nii süvenenud, et sind ei huvita enam mitte miski - ei näe põhjust enam elada, siis on viimane aeg pöörduda arsti juurde! Depressioon on ravitav ning võimalik oma probleemidele lahendus leida.
Kui aga esinevad mõned tundemärgid, siis on võimalik ka ise toime tulla. Paljud inimesed ei pöördu kunagi arsti poole, sest neil on depressioon ainult üks kord elus ja tulevad ise sellega toime. Või siis ei pöördu kunagi arstile, sest arvavad, et see on ainult ajutine, kuigi tegelikult vaevlevad raske haiguse käes.


Loengul arutati mõned asjad läbi, millega saaks end aidata.

- D-vitamiini puudujääk - Meie kliimas, kus päikesepaistelist aega on väga vähe, on just D-vitamiini puudujääk üks stressi/depressiooni põhjusteks. On inimesi, kes nii kui saabub pime aeg, langevad depressiooni. Sellepärast tuleks võimalikult palju D-vitamiine tarbida.
Parimateks D-vitamiini allikateks on rasvane kala, munad, või ja maks. Kui söögist piisavalt kätte ei saa, siis apteegis on suur valik preparaate.
- Oomega-3 rasvhapete puudujääk - Vajame oomega-3 paremaks ajutegevuseks ning lisaks aitab kaasa, et südame-ja veresoonkonnahaigusi ei esineks.
Oomega-3 rasvhappeid leidub rikkalikkult külmaveekalas, eriti skumbrias, tuuni-ja lõhekalas, atlandi heeringas ja forellis. Lisaks linaseemneõlis ja vähesel määral rohelises salatis. Kui toidust ei saa piisavalt, siis kala(maksa)õlist saab puudujäägi.
- Sport. 20-30 minutit jalutamist päevas värskes õhus aitab maandada pingeid. Liigu rohkem - istu vähem.
- Toitumine. Söö regulaarselt, päeva alusta hommikusöögiga. Mitmekülgne, hea ja tervislik toitumine teeb kehale pai.
- Ära liialda alkoholiga. Alkoholi tarbimine võib tunduda lohutusena, kuid see on hetkeline. Järgmine päev on ehk halvemgi olla, kui enne alkoholi tarbimiseks. Üritades oma muresid uputada pudelipõhja võib kaasa tuua hoopiski alkoholismi ja terviseprobleemid.
 - Uni väga vajalik meie organismi toimiseks ja kui meil on sellega probleeme, siis oleme me ainuüksi unetuse pärast tusased. Püüa leida miski mis aitab sind rahustada enne uinumist - piparmünditee, meliss. Paljusid aitavad ravimtaimed. Kui see on ajutine probleem, siis peaks see iseenesest lahenema - ühel hetkel on organism nii väsinud, et sa lihtsalt magad. Kui aga probleem on pikemaajaline ja tõsisem, siis ära karda oma murega arsti juurde pöörduda.
Ka minul oli ühel hetkel raske aeg ning ma ei saanud magada. Lürpisin piparmündi teed, sõin palderjani tablette, et äkki tuleb uni. Kahjuks ei aidanud miski. Istusin öösel üleval, vahtisin lakke ja mõtted aina ketrasid peas. Vastu hommikut suutsin magama jääda ning minu uneaeg piirdus 2-3 tunniga, tihti sedagi mitte. Peale nädalat unetust olin täiesti läbi põlenud. Nõrkus, isutus, meeleolu muutused, pea lõhkus isegi kui rohte võtsin ning olin ennast juba tablette täis tuupinud. Olin peas ketranud igasuguseid mõtteid, ka väga halbu ning tundsin, et hakkan hulluks minema. Nutt tuli iga asja peale, olin väga meeleheitel. Lõpuks läksin arsti juurde, sest tundsin, et enam ei jaksa. Kartsin, et varsti keeran täiesti ära. Arsti juures tehti mulle depressiooni test ning kirjutati välja unerohud. Algul ainult kaheks nädalaks, et saaksin oma unerütmi tagasi. Uni oli ikka väga kerge ja lühikene ning sain ka teise kahe nädalase kuuri ning ma magasin jälle. Elu oli kohe palju parema kvaliteediga ning roomasin ka mustast august välja. Nii, et ära karda!
- Leia põhjused, mis tekitavad sinus negatiivseid emotsioone. Tegele nende mõtetega. Mõni leiab abi eneseabi raamatutest, teine vajab enda tühjaks rääkimist. Leia endale inimene, kes on sulle toeks. Kuulab sind ära ja annab nõu. Kui sellist inimest pole, kes toeks oleks, siis kaalu võimalust pöörduda psühholoogi juurde, kus saaksid oma muresid lahata.

Mina olen leidnud endale kolm viisi, kuidas üle saada stressist, et see ei süveneks.

- Nimelt käisin mõned aastad tagasi koolitusel: Eduelamus! Alar Ojastu - Teenindajast talendiks. Seal räägiti suhtumistest, hoiakutest ja motivatsioonist. Üritas edasi anda arusaama, et ma ISE vastutan tulemuste eest nii tööl kui elus tervikuna. Ning kui midagi on valesti, siis tuleb tegeleda asjaga, mitte tammuda kohal, kiruda selle üle ja loota, et kõik saab ise imeväel korda. Ei saa, paraku..
Alar rääkis, et ühel oma eluperioodil oli ta väga mustas augus ning siis hakkas ta rakendama ühte nippi, mida ta soovitas meilegi.
Ta soovitas kleebitavale märkmepaberile kirjutada sõna "Aitäh!" ning kleepida see KÕIGILE asjadele enda kodus. Ka voodi kohale lakke. Kui hommikul ärgates silmad avad, siis näed esimesena sõna "Aitäh!" ning valjul häälel ütledki "Aitäh!". Põhimõtteliselt tänad kõigi asjade eest, millega sa sel päeval kokku puutud. No näiteks, et ärkad, laest vahib vastu kollane silt "Aitäh"-ga. Lausud: "Aitäh tänase päeva eest." Lähed kööki, jood kruusist kohvi. Jälle tänad. Ja nii kõigi asjadega ja niii päevast päeva. Kõva häälega, et ka ise kuuleksid seda.
Tõsi, algul on see maru tüütu ja vastumeelne, et mis mõttes ma tänan tänase päeva eest, selle kruusi eest, selle kohvi eest jne. Aga pikapeale hakkad sa mõistma, et sa oled just praegu selles hetkes, nende pisikeste ja suuremate asjadega su elus ning sa peaksid tundma sellest kõigest rõõmu. Mitte aga igatsema seda, mida sul hetkel ei ole. Lõpuks vaatad sa hoopis teisel pilgul kõike. Sest see kõik, mis sul on, selle nimel oled sa pidanud tööd tegema ja vaeva nägema, mitte miski pole tulnud niisama. Sellepärast tuleks selle kõige eest tänulik olla.
See on enda mõtetega töötamine, nende korrastamine. Olla õnnelik sellega, mis sul parajasti on.
Mina võin öelda, et kuu pärast selle nipi rakendamist, olin ma küll parem inimene. Mitte miski polnud enam nii enesestmõistetav.
Teine lihtne viis.
- Võtsin endale vihiku ja pastaka voodi kõrvale ning igal õhtul kirjutasin sinna 5 põhjust, mis mind sellel päeval õnnelikuks tegid. Iga päev ja erinevad, ei tohi korduda eelmiste päevade omad.
Kui sa alguses ei leia 5 põhjust, siis kirjuta üles kasvõi üks. Iga päevaga tuleb kindlasti rohkem põhjuseid. Kirjuta iga pisiasi üles, mis sulle vähegi rõõmu valmistas.
Tundub, et 5 asja, mis see ära ei ole! Aga kui kirjutama hakkad, siis on algul päris raske. Tundub, et päevas polnud midagi sellist, mis mind õnnelikuks tegid. Aga tasapisi hakkavad asjad kooruma, nii väiksed, kui ka suured. Ja sa mõistad, kui palju head ja õnnelikuks tegevat tegelikult su elus on.
Kolmandaks võid kirja panna enda plaani - mida sa soovid elus saavutada.
Kui oma soovid ja unistused on välja öeldud ja silme all, siis on palju lihtsam nende poole püüelda. Need ei pea olema ainult suured eesmärgid. Pane kõik väiksed soovid ka kirja ning kui oled millegagi hakkama saanud, tõmbad nimekirjast maha. Nii püsib siht silme ees ning enesekindlus ja rahulolu kasvab, kui näed, et liigud õiges suunas. :)

Lihtsad viisid oma mõtteid korrastada, kui tunned, et elus oleks nagu miskit puudu või sa pole nii õnnelik kui võiks. Endaga töö tegemine võib vägagi palju muutuda.
Kindlasti on variante veel ja veel. Eneseabi raamatutest ka leiab kindlasti midagi.
Aga need on minu viisid, et leida tänulikkus, õnnelikkus ja siht oma elus. Pisiasjadel on suur võim.
Kui tunned, et sinu elus on midagi natukene puudu ja ei oska kuskilt alustada, siis hakka oma mõtteid korrastama. Veendu, et sul on elus mille eest tänulik olla, mille nimel elada. Ning sinu päevades on väga palju õnnelikke hetki.


Faktid kinnitavad, et probleem on tõsine. Kindlasti on ka juhtumeid, kus arst kergekäeliselt kirjutab rohud välja või inimene pöördub arsti poole, et haiguslehte saada.
AGA kindel on see, et depressioon on tõsine haigus ning see esineb aina rohkematel inimestel. Paljud inimesed kaotavad oma elu depressiooni tõttu, sest nad pole kas otsinud abi või abi saanud. Õnneks teadlikkus aina suureneb ning aina rohkem inimesi otsib abi, kui enam ise toime ei tule. Ja seda tulekski teha. Iga inimene on väärt õnnelikku elu.


Ülalpool on näha, et stressi ja depressiooni tundemärgid on VÄGA sarnased ning arusaadav, miks neid omavahel segamini aetakse. Kui ülalpool välja toodud tundemärkidest paljud on kestnud kaks nädalat või rohkem, siis pole tegemist lihtsalt halva tujuga. See viitab, et haigus on süvenenud.
Kui sa tunned, et sa ei tule enam oma probleemide ja mõtetega üksi toime ning lained löövad pea kohal kokku. Või lähedastest pole abi, siis pöördu julgelt arsti juurde. Kuna eriala arstide juurde on meil väga pikad ajad, siis esimese abi saad oma perearstilt. Sealt edasi saate juba koos tegutseda. Tea, et sa ei ole üksi!





neljapäev, 24. september 2015

AHHAA õuekino

Teadlaste Öö Festivali raames on 21.-24. septembril AHHAA maja taga asuvas parklas kinoõhtud.
Selline nagu telekast näinud - suur ekraan on püsti pandud, sõidad autoga kohale ja pargid ekraani ette platsile, nosid popkorni ning naudid head filmi. Minumeelest maru äge üritus ikka. :)
Kui jalamees oled, siis saab end sisse seada mugavasse furgoon-filmisaali.

Kino on kõigile tasuta ning seansid algavad igal õhtul kell 20:00.

Kui kinokavaga tutvusin, siis kaks filmi pakkusid isegi huvi. Kahjuks esmaspäeval minna ei saanud, siis üks jäi nägemata. Eile peale kontserdil käimist avastasin äkitselt, et jõuab veel korra vaatama minna. Täna õhtul oleksin pidanud üksinda selle tee ette võtma, kui oleksin tahtnud minna. Siis käisimegi eile korraks.
Parkisime auto Zeppelini juurde, otsisime raadiost sageduse ning istusime natukene. Mina kilkasin Kaarlile, et niiiii äge, et selline asi on. Nagu filmis! :D
Autosid ja rahvast oli ikka omajagu, tegime ka tiiru ettepoole ekraani juurde.
Kell oli jjuba palju, kui me jõudsime, film hakkas juba lõpusirgele jõudma. Aga nii palju, kui nägime, siis polnud päris see, pealegi mängis seal meesnäitleja, kes mulle absoluutselt ei istu, ilmselt sellepärast ka film mulle peale ei läinud.

Sõitsime koju tagasi. Sai nähtud ja pilt tehtud, et olin sellegi üle õnnelik. :)

Täna õhtul on veel üks film vaatamiseks ning kuni reedeni on Teadlaste Öö kavas palju põnevat tegemist.
Viska pilk peale ja ehk leiad ka endale miskit põnevat, kuhu minna tahaks.
http://www.teadlasteoo.ee/kava/tartu








kolmapäev, 23. september 2015

Tagasiiii! :)

Hei kõigile!

Nagu Te näinud olete, siis on siin blogis olnud juba pikka aega vaikne, väääga vaikne. Eelnevad kuud olin üpris aktiivne ja siis poolest augustist põmm! ja vaikus.

Põhjus on lihtne, august oli nii palju tegemist, et jõudsin ainult oma postitused mustanditesse salvestada poolikul kujul. Kõigi postitustega ei läinud niigi hästi.

Aga september on ka juba lõppemas, küsite.

Meil olid juba mõnda aega taskus lennupiletid Iirimaale ning 5. september oli see päev, kui tuli kodinad kokku korjata ja lennukisse ronida.
Veetsime väga mõnusad poolteist nädalat puhates.
Tagasi tulla oli oi kui kahju!

1. september on teadupärast teadmistepäev, ei pääsenud ka mina uute teadmiste eest. Jah, ka minul algas kool. Küll väikse nihkega, sest minu esimene koolipäev oli alles kaks nädalat peale kooli algust, kui reisilt tagasi jõudsin. Ehk on siis ka mõistetav, miks veel nädalane vaikus oli. Oli vaja järgi jõuda materjalidega.
Kui päris aus olen, siis ma pole isegi mitte reisi pilte arvutisse tõmmata. Tavaliselt on esimene tegevus just see, aga kool ja muud asjad on oma aja ja jõu võtnud...

AGA nüüd olen siin tagasi ja blogi ärkab jälle ellu. :)

Uute postitusteni!

Kontserdi külastus

Tänane õhtu viis mind Vanemuise kontserdimajja vaatama ja kuulama (eelkõige kuulama)  

Kontserdisarja "Eliitkontserdid" Arvo Leiburi keelpillikvintetti.


Ütlen kohe ausalt ära, et ma ei ole muidu sellise muusika kuulaja, aga kui peab, siis peab. Tuleb ära teha. (koolitöö, selles suhtes kohustuslik käik).
Siis mõtlesingi, et kui klassikalise muusika kontsert, siis lähen ikka nö päris kontsertile. Muidugi alternatiiv oleks olnud tasuta kontsert Elleri koolis, Tartu Ülikooli aulas või muusikapäeva raame. Aga kuna ma eelmine aasta käisin Tartu Ülikooli aulas doktorikontserti kuulamas,klaveril, siis tahtsin sel korral midagi teistsugust.
Kui eelmine aasta käisin Tartu Ülikooli aulas kuulamas klaverimängu siis ei osanud ma seda väga hinnata.
Jah, muidu mulle meeldib klaverimäng ja olen alati unistanud, et oskaks ka ise mängida. Mängida, mitte klimberdada. :) Siis suurt rolli mängisidki teosed, mis tol õhtul kõlasid.
Muidugi ma imetlesin, kui hästi ja võimsalt pianist mängis, aga ma ei osanud hinnata palasid. Ei osanud kuulata õieti. Enda ümber nägin palju inimesi, kes nautisid ja mõningatel kohtadel noogutasid. Minu jaoks oli see lihtsalt üks väääääga pikk õhtu ning võitlesin endaga, et mitte haigutada ning ootasin pikisilmi, kuna see ometigi läbi saab.
Sellepärast mõtlesin, et läheks sel aastal kontsertile, kus on rohkem instrumente. Äkki leian enda jaoks teistsuguse võlu. Äkki klaveril mängituna pole need teosed kaasahaaravad minu jaoks.

Ühtpidi on see kohustus, aga teistpidi avardab ka see silmaringi.

Aga nüüd nimetatud kontserdikülastuse juurde.


ERSO kontsertmeistri Arvo Leiburi eestvedamisel moodustatud ansambel esitas harva ettekantavaid šedöövreid maailma muusikaklassikast.

Koosseis:
Arvo Leibur (viiul)
Viiuldaja ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ning Holland Symfonia kontsertmeister Arvo Leibur on hinnatud nii solisti, kui ka kammermuusikuna.
1990. aastatel alustas Leibur aktiivset tegutsemist Hollandis, tehes koostööd kammerorkestriga Nieuw Sinfonietta Amsterdam ja töötades Holland Symfonia kontsertmeistrina.
Alates 2001. aastast on Leibur ERSO kontsertmeister. Ta töötab ka õppejõuna Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias.
Arvo Leibur on kahekordne vabariikliku konkursi laureaat ning on pälvinud tiitleid rahvusvahelistel viiuldajate konkurssidel. Tihe kontserditegevus solisti ja kammermuusikuna on viinud teda paljudesse Euroopa riikidesse, USAsse ja Jaapanisse.
Aastal 2005 pälvis Leibur Eesti Muusikanõukogu aastapreemia silmapaistva solistitegevuse ja ERSO kõlapildi kujundamise eest.
Aastast 2008 on ta Hollandi Kuningriigi Oranje-Nassau ordeni kavaler.

Harry Traksmann (viiul)
Viiuldaja Harry Traksmann on mitmekülgne muusik, kes on hinnatud nii solisti, kammermuusiku kui ka orkestrandina.
Tema olulisematest koosseisudest (NYYD Ensemble, Tallinna Kammerorkester ja Uus Tallinna Trio) ükski ei saa repertuaaris läbi nüüdismuusikata. Uus Tallinna Trioga on saavutatud arvukalt konkursipreemiaid.
1996. aastal pälvis Traksmann diplomi Tallinnas toimunud Heino Elleri nimelisel rahvusvahelisel viiuldajate konkurssil.
Oktoobris 2008 omistati Harry Traksmannile Eesti Kultuurkapitali aastapreemia tegutsemise eest orkestri konsertmeistrina.

Toomas Nestor (vioola)
Toomas Nestor on viiuli-ja vioolamängija, töötab viiuldajana Rahvusooper Estonia orkestris ning on Tallinna Keelpillikvarteti ja Tobiase keelpillikvarteti liige.
Toomas Nestor on Tallinna Keelpillikvarteti asutajaliige, ta on  mänginud selle algusaastatest II viiulit ning alates 2001. aastast ka vioolat.
2003. aastal pälvis Tallinna Keelpillikvartett koosseisus Urmas Vulp (1.viiul), Olga Voronova (2.viiul), Toomas Nestor (vioola) ja Henry-David Varema (tšello) Heino Elleri nimelise muusikapreemia.

Johanna Vahermägi (vioola)
 Johanna Vahermägi alustas 2000. aastast vioolaõpinguid, lõpetades Tallinna Muusikakeskkooli kiitusega. Vioola eriaalal on ta täiendanud end Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Centro Internacional de Excelencia de Cuerda instituudis (Hispaanias) ja omandanud bakalaureusekraadi Aragoni Kõrgemas Muusikakonservatooriumis (Hispaanias).
Johanna Vahermägi on osalenud paljudes meistriklassides ning on esimese koha laureaat rahvusvahelisel solistide konkursil "3. Concurso Internacional de Solistas Illa de Menorca FIDAH".
Käesoleval hetkel töötab Johanna Vahermägi Barcelona Liceu ooperiteatris ja Jeruusalemma sümfooniaorkestris.

Aare Tammesalu (tšello)
Tšellist Aare Tammesalu tegutseb vabakutselise solisti ja kammermuusikuna, esitades nii klassikalist repertuaari kui ka nüüdismuusikat. Lisaks on ta aktiivne kontserdikorraldaja ja pedagoog.
Aare Tammesalu on Tobiase keelpillikvarteti asutajaliige ning osaleb ka ansambli Resonablis ja Reval Ensemble´i töös.
Alates 1995. aastast toimub tema kunstilisel juhtimisel Mustjala festival Saaremaal. 2012 pälvis Aare Tammesalu Mustjala festivali algtamise ja korraldamise eest Hendrik Krummi nimelise kultuuripreemia.
Aare Tammesalu on Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Teatriliidu aastapreemia laureaat.
Aare Tammesalu on Eesti Interpreetide Liidu 2008. ja 2014. aasta stipendiaat.


Kava:
- Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791)
Keelpillikvintett g-moll KV 516 (1787)

 - Marianna Liik (*1992)
"On the borderline between chaos and order" / "Kaose ja korra piirimail" (2015)  (esiettekanne)

- Johannes Brahms (1833-1897)
Keelpillikvintett nr 1 F-duur op 88 (1882)


- Mozarti keelpillikvinteti g-moll KV 516 valmis 1787 aastal, 4 aastat enne Mozarti surma. Kirjutamise aeg langeb kokku helilooja karjääri madalseisuga Viinis ja tema isa haiguse lõppfaasiga - Leopold Mozart suri kaks nädalat pärast teose valmimist.

Teos on melanhoolne, kombineeritud tumedates toonides. Teost kuulates muutud väga tõsiseks ja nukraks ning hakkad mõtlema, kui rasked pidid helilooja üleelamised olema, et kogu melanhoolsus kandub läbi muusika sinuni.
Kuid samas tundub teosesse olevat sattunud ka mõned rõõmsamad toonid, mis korraks kergitavad meeleolu ning panevad mõtlema, et kõik polegi nii halvasti, kui esialgu tundub. Muheled kergelt rõõmsate nootide saatel ja siis ründab taaskord ülevoolav kurbus. Kuulad tõsisel ja natukene nukral meelel teost ning tunned kaasa.


- Marianna Liik on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistraruuris, õppides kompositsiooni. Tema teosed on kõlanud EMTA Sügisfestivalil, Tallinn Music Weekil ja festivalil Eesti Muusika Päevad.
Marianna Liik pälvis 2013. aasta rahvusvahelisel heliloojate rostrumil alla 30-aastaste karegoorias teise koha oma elektroonilise teosega "Mets". Novembris 2014 võitis ta Kölnis festivalil "SoundTrack_Cologne 11" Lääne-Saksa Ringhäälingu filmimuusika preemia.
Oluline koht tema loomingus on elektroonilistel väljendusvahendite ja nende ühendamisel akustiliste instrumentidega.

"On the borderline between chaos and order" / "Kaose ja korra piirimail" on keelpillikvintetile ja elektroonikale.

Kõigepealt tahan ära mainida, et lava kompositsioon oli huvitav. Eelnevalt laval olnud viieliikmeline ansambel löödi lahku - lavale jäid kaks vioola mängijat, saali kummagile küljele üks viiuli mängija ja saali lõppu tšellist. Ilmselt mõttega anda ruumilisust.
Teos algas äkiliselt, tormiliselt. Läbi kõlarite kostus kolinat, ei oskagi seda seletada, mille moodi see kostus. Vee solin, linnu hääl, kauguses linnu sirin, miski hääl mis meenustas mulle parmupilli - see kõik segamini selle kolinat meenutava heliga. Keelpillid tegid ootamatuid helisid.
Teos jättis väga modernse, aga kaootilise mulje. Sünge, äkiline ja tormiline. Aga mulle väga meeldis. Uudne, mida poleks osanudki oodata. Klassikalise muusika vahele oli see äkiline äratus. Nagu keegi oleks külma vett krae vahele kallanud ja raevukalt raputanud.


Peale äkilist Marianna Liik´i teost oli 15 minutiline paus.
Siis sai kõike seda seedida.

- Brahmi keelpillikvintett nr 1 F-duur op. 88 valmis 1882.aasta kevadel, mil ta viibis Ülem-Austria kuurortlinnas Bad Ischlis, talle armsas ja maalilises suvituspaigas eemal kärarikkast Viinist, kus teda hoidis talveperioodil kinni tihe kontserdigraafik dirigendi ja pianistina. Inspireeri ja rahulik keskkond on jätnud kvintetti tajutava jälje.

Huvitav on see, et enne kontserdi algust ma ei lugenud kava ehk siis teoste tutvustuse lugesin ma läbi alles pärast koju sõites. Ometigi Brahmi teost kuulates tundsin ma end ühtäkki nagu "Heliseva muusika" filmis. Silme ette kerkis pilt õitsvaid lilli täis aasast, taamal kõrgumas mäed. Kitsekesed aasal rõõmsalt heina nosimas ja keksimas.
Teos oli nii harmooniline, rahulik ja soe.
Peale Marianna Liik´i äkilist teost oli see justkui õrn paikäsi, mille saatel tekkis soe ja unelev tunne. Õndsust täis.



Poolteist tundi möödus linnutiivul. Ma ei mõelnud kordagi, et huvitav mis kell on või kuna kontsert lõppeb. Ma tõesti nautisin õhtut. Märksa rohkem, kui klassikalist muusikat klaveril.
See oli alles minu teine sellelaadne kontsert ning ilmselt ei oska ma väga palju sõna võtta, kuid nende kahe kogemuse põhjal võin öelda, et kui mul on valida klaveri ja keelpillikvinteti vahel, siis tänase põhjal jääb võitjaks keelpillikvintett. See pakkus mulle palju suuremat naudingut.
Kontert tõesti haaras mind endaga kaasa ning ma olin avatud sellele. Vaatasin lummava pilguga ansamblit, kuidas poognad hoogsalt ja sünkroonis liikusid. Muidugi, tegemist on oma ala professionaalidega ning nad on kõik suurt tööd teinud ning minu jaoks on see väga imetlusväärne. Suure imetlusega vaatasin ma Johanna Vahermägi ja Marianna Liiki. Mõlemad noorukesed, Johanna 1988. a. ja Marianna 1992. a. sündinud ning on juba palju saavutanud. Tuult tiibadesse!

Lahkusin väga heade emotsioonidega ning olin rõõmus, et otsustasin just seda kontserdit külastada.


*Tekstis on kasutatud materjale Eesti Muusika Infokeskuse (www.emic.ee) ja Eesti Interpreetide Liidu (www.interpreet.ee) veebilehekülgedelt.