Lehed

pühapäev, 20. detsember 2015

Tee ise: Nöör + liim kuuseehted



Kuna ma eile juba tegin otsa lahti jõulukuuse ehete valmistamisega, siis tuleb ainult jätkata.
Seekordsete ehete valmistamiseks vajad ainult õhupalle, nööri/lõnga/jämedamat niiti, pva liimi ja nõud, kus liimi-vee segu valmistada. Hiljem kuuse külge riputamiseks ka nööri ja soovi korral kaunistamiseks nööri või midagi. Näiteks sädelusega ehteid saab nii, et koheselt sädeluspulbrit kanda kuivama pannes, siis kuivab see kohe sinna kinni.

Looking for cute decorations for your dorm or apartment? Her Campus UFL has 3 easy DIY crafts that will make your home super cute. #hcxo #hcufl:
Foto SIIT
Kõigepealt puhu täis õhupallid, nii suureks kui suuri ehteid sa soovid. Kõige paremad on väiksed õhupallid, mida kasutatakse veepommide tegemiseks. Jäävad ilusad ümmargused täis puhudes.
Kinni sidudes jäta pikem nöör, et saaksid need hiljem rippuma panna.

Seejärel valmista liimi - vee segu. Vett ei tohiks väga palju panna, segu peab ikka liimine jääma, aga vesi vedeldab, et katmist lihtsustada, lisaks annab niiskust, et kuivaks ühtlasemalt. Õhupalli külje jääb nöör nagunii, õhupalli katki tehes peab ettevaatlik olema, et kogu ehet kaasa ei tõmba. Siis on ainult suur niidihunnik ja pallist asi kaugel. Kui hästi kuivanud, siis sellist asja juhtuda ei tohiks.

Seejärel vali endale meelepärane materjal. Kui võtad paksema lõnga või takjanööri, siis pead seda enne vee-liimi segu sees kergelt leotama, et segu endasse tõmbuks, muidu korra sisse kastes saab ainult pealmine kiht kokku ning hiljem ära kuivades jääb pehme, sest sisemistesse kiududesse pole jõudnud liimisegu.

Nüüd pole muud, kui võtad õhupalli, liimisegu seest nööri ning hakkad ümber õhupalli kerima. Kerid just nii palju, kui tihedat sa tahad.
Nööri lõpp kinnita, kui nöörist tilgub liimisegu siis hoia nii kaua kraanikausi kohal, kuni enam ei tilgu väga palju ning pane kuskile rippuma. Soovitatavalt pane paber alla, kui peaks veel liimisegu tilkuma. Ja nii kõigi õhupallidega.

Mina riputasin pesuresti külge nagu ka pildil on tehtud ning omakorda panin veel ventika tööle, et kiiremini kuivaksid. Seda seetõttu, et lõnga pealmine kiht kiiremini ära kuivaks, et liimisegu kõik välja ei tilguks.

Jäta nad rahulikult vähemalt päevaks kuivama ning seejärel katsu, kas on täiesti kuivad ning kõvenenud. Kui ei - lase veel kuivada.
Kui jah - siis võid hakata neid õhupallist eemaldama. Selleks käi kõigepealt terve õhupall sõrmedega üle ning lükka õhupalli kergelt eemale valminud ehtest, et kinni kleepunud osad lahti tuleksid. Kui see tehtud, siis tee õhupall katki, võta valminud pallist välja ning nöörist ehted ongi valmis.
Kui koos õhupalliga tõmbus kokkupoole natukene, siis seda saab natukene parandada nii, et lükkad näpu suuremast august ehte sisse ning lükkad lohku vajunud kohad tagasi väljapoole ning annad ümmarguse kuju käte vahel.

Hoiatan, et tööprotsess on üpris märg ja kleepuv. Tasub kraanikausi kohal teha, liimisegu tilgad veega kohe üle uhtuda ning ka käed üle pesta peale iga palli meisterdamist, sest pärast ära kuivades on palju raskem käsi puhastada.
Minul olid küll käed vist küünarnukkideni liimiseguga koos, lisaks pritsis seda laiali. Seetõttu ei tulnud pildi tegemine kõne allagi, see veel puudus, et fotokas ka liimine.
Seetõttu laenan pinterestist pildi, mis näitab töökäiku.

Ma katsetasin tegemist kahel erineval viisil.
1. Tegin nii nagu ülevalpool kirjeldasin.
2. Sidusin kuiva nööri ümber õhupalli ning kastsin liimisegu sisse ning keerutasin seda seal mitu korda, et kõik kohad oleksid kaetud. Seda toimingut tegin mitu korda, et kindel olla, et ilusti liimiseguga koos on. See variant oli küll puhtam, polnud nii palju jändamist ja pritsimist, aga ehted jäid ka natukene pehmemad ning vetruvamad, kui esimese meetodiga tehes, kus ehted on kõvemad ning ei anna nende kuju muuta käte vahel.

Mõnusat meisterdamist!



laupäev, 19. detsember 2015

Tee ise: Soolataignast kuuseehted



 Sel aastal otsustasin, et proovin seda kurikuulsat soolataigent valmistada. Olen igal pool pilte näinud ning need on nii vahvad. Lisaks on soolataigent on väga lihtne valmistada, et igaüks saab sellega hakkama.
Ega muud midagi, kui kööki!



Soolataina omadused.

  • Lihtne vormida.
  • Valmis tööd saab hõlpsasti värvida.
  • Püsimise kindlustamiseks töö lakkida.
  • Ei sobi väga suurte vormide valmistamiseks.
  • Tainas püsib kilekotis hoituna mitu nädalat pehme.
  • Sool ei lase tal kõvaks ja hallitama minna.
  • Hoides muutub tainas niiskemaks ja enne voolima asumist tuleb sellele uuesti jahu lisada.
  • Küpsetada ahjus või lasta õhu käes kuivada.
  • Sobib nagu savigi mitmesuguste jäljendite võtmiseks.


Vajad selleks:
- 2 klaasi jahu

- 1 klaas soola
- 2 spl õli (ei pea lisama)
- 1 klaas vett

Sega omavahel jahu, sool ja õli (kui lisad) ning hakka järkjärgult vett lisama. Ära kogu vett korraga lisa, sest võib juhtuda, et taigen tuleb liiga vedel. Taigen on õige konsistentsiga, kui tuleb kausi küljest lahti ning on sõrmede vahel hästi vormitav.

Kui taigen valmis, siis tuleb see lahti rullida. Selleks soovitaksin võtta küpsetuspaberi, taignarulli (pudeli), mitte väga palju taigent korraga ning taigen lahti rullida.
Arvesta, et mida paksemaks taigna jätad, seda kauem ka kuivab.
Küpsetuspaberile rullida sellepärast, et soolataignast kujukesi on üpris raske ühest kohast teise transportida, pole selline tugev taigen nagu kookide puhul. Kleepub kinni ja sellepärast on parem, kui kohe küpsetuspaberile, sest see on nakkumiskindel ning saab jätta kohe kuivama või siis ahjuplaadile tõsta ja ahju kuivama pista.

Kui soovid taignale mustrit,
siis tuleks see peale taigna lahti rullimist taignasse suruda. Selleks asetad soovitud mustriga asja taignale ning käid õrnalt rulliga üle. Mustreid saab hästi nt pitskangast, elupuu oksast, lehest, käbist, mõni kujukene, templid. Ühesõnaga valik on lai. :)
Kui nüüd mustrid peale tehtud, siis on aeg hakata taignast kujukesi välja voolima. Sobivad selleks hästi kõik vormid, nuga või mõni muu lõikeriist või vormida käte vahel endale meelepärane kuju. Siis pole vaja taigna lahti rullimisega vaeva nähagi.



Samuti on võimalik koheselt märjale taignale kanda nt. sädeluspulbrit, siis kinnitub see koheselt kuivades. Toiduvärvi pulbrit jmt. pulbrilisi asju. Või viimistleda neid vastavalt oma soovidele pärast kuivamist.

Kujukeste riputamise jaoks
tee auk enne kuivama panemist sisse. Kõige lihtsam võimalus selleks on joogikõrs - see teeb piisavalt suure augu ning kogub kõik ülejäägid enda sisse.

Kui kujukesed valmis, siis tuleb need ära kuivatada.

Selleks on kaks võimalust:
1. Lasta taignal kuivada õhu käes.

Selleks tuleks paigutada küpsetuspaberil olevad kujukesed sirgele pinnale. Koht kuhu kuivama jäetakse peaks olema niiskusevaba. Aegajalt võib kujukesi ümber pöörata, et paremini kuivaksid. Sellisel meetodil võib kuivamine võtta üpris kaua aega - isegi kuni 2 nädalat. Kõik oleneb tingimustest.
Mina jätsin tuppa kuivama, aga kuna meil on elamine üpris niiske, siis neljandal päeval otsustasin, et pistan ahju. Äärtest oli taigen kuivanud, kuid keskelt oli veel väga märg.

Keskelt niiske

2. Koheselt ahjus küpsetada.
 
Iga 0,5 cm paksune taignatükk vajab umbes tund aega küpsetamist 75 kraadi juures. Kui kujukesed on erineva paksusega, siis tuleb küpsetamisaega pikendada paksemate tükikeste järgi. Tunni möödudes kontrolli kuivust.
Kuivanud töö tuleb küpsetuspaberilt lahti ning liigub sellel vabalt. Keera põhi ülespoole ning kontrolli ega põhi pole niiske või pehme. Kui tunduvad kuivad olema, siis jätta ahju jahtuma.
Taigen peab vaikselt maha jahtuma liiga kiire temperatuurivahetus võib kahjustada ning tekitada tasapinnale pragusid. Kuivanud töö kardab niiskust.
Mikrolaineahjus kuivatamine ei sobi - liiga kuum!


Esemete viimistlemine:
  • Kui lased taignal õhu käest kuivada, siis võib taigent valmistades lisada sellele tapeediliimi, see muudab esemed vastupidavamaks.
  • Kuivanud esemetele tekkinud praod saab paigata värske taignaga ning seejärel need uuesti kuivatada.
  • Enne värvimist peab ese täiesti kuiv olema.
  • Värvi vesialuseliste kattevärvidega.
  • Värvitud eseme võib üle lakkida mati või läikiva käsitöölakiga, mis aitab säilitada pikka aega.

- Minul läks taigen esimese hooga natukene nihu - tuli liiga vedel. Lisasin suure hurraaga kõik vee ära. Siis kühveldasin natukene jahu juurde, et saaks tugevam ja paremini rullida.- Mustrite tegemiseks kasutasin käbi, pitsi, elupuu oksa.- Rullida on taigent üpris raske, paberi peal ei taha laiali minna hästi, aga ega ta seda laua pealgi taha teha. Üritada taigent tõsta laualt paberile on suhteliselt võimatu, läheb katki.
- Peale 4 päeva kuivamist olid ääred ilusti ära kuivanud, kuid keskelt oli veel niiske. Pöörasin neid peaaegu iga päev ümber, et paremini kuivaksid. Kuid neljandal päeval siiski otsustasin, et pistan ahju - toas oli ikka liiga niiske. Kuid ka ahjus ei kuivanud kõik siiski täiesti ära. Ei tea millest see tingitud oli, aga arvan, et äkki sellel niiskel kohal oli ka juba oma õrn kuivanud kihikene peal ning õhk ei saanud ligi. Muidugi kindel pole, aga arvan nii.
- Ma lisasin komponente taigna jaoks suurema klaasiga ning taigent tuli väga palju, nii palju et viskasin osa lausa ära. Mul oli juba nii siiber lõpuks, sest pool kööki oli kivistunud taigent täis, samuti küünealused kust oli päris keerukas kätte saada kuivanud taigent. Nõud pidi ka kohe ära pesema, muidu nühkisid ja leotasid seda kuivanud taigent sealt küljest nagu segane.
- Välja tuli täpselt nii palju, kui pildil on. Ära viskasin umbes sama palju kujukesi, mis olid niisked või natukene lombakad. Mõned tegin ka ilma riputus aukudeta.

Toredat meisterdamist!


 






neljapäev, 17. detsember 2015

Väike kodukujundus

Oma praeguses kodus oleme me elanud peaaegu aasta. Siinne seinade värvivalik on meie lipuvärvides - avatud elutoas põhitooniks valge, üks sein must (Kaarel väidab, et tumepruun, mina näen ainult musta ja mul ON juba prillid :D); koridor sinine; magamistuba on ka valge ning koridori värvimisest on vist värvi üle jäänud ja jagunud seda ka magamistoa kahe seina alumisse ossa. Sellistes tagasihoidlikes toonides.

Meile hakkas korter kohe meeldima - hind sobilik, uues majas, seega kaasaegne ning ilus koht põhimõtteliselt linnas. Küll aga oli koheselt selge, et oleks vaja nipet-näpet teha, et hubasemaks muuta kodu.

Korteri omanik on meil selline laadna vend, me pole teda kordagi näinudki. Interneti teel tegime lepingu ja me polnud veel äragi maksnud esimest sissemakset, kui ta ütles, et minge küsige võti ja kolige ära sisse. :) Küsisin ka ta käest, et kas ma natukene kõpitseda võin korteris ning ta ütles, et tee mis tahad. Mõnel korral olen veel küsinud, et kas tohib teha, kuid ta on iga kord öelnud, et pole vaja küsida ning tehke mis tahate. Seega ma olen loobunud küsimastki ja võtan seda, kui oma kodu. :) Muidugi, auke seinadesse arutult puurima ei hakka, peab ikka läbi mõtlema tegemised, et teise vara ei kahjustaks ning jätame korterisse asjad, mille eemaldamine jätaks jäljed.

Oma mööbli ja sisustusasjadega sai korter juba hulga hubasemaks, aga mind häiris, et avatud elutoas on terve sein aknaid täis ning ainult rulood katavad neid. Kardinaid vaja! Minumeelest annavad kardinad toale niiiii palju juurde. Niisiis tuligi Kaarlil ette võtta puurimine ja mina saingi oma kardinaid riputada. :) Augud tehtud, aga kardinapuu jääb korterisse. :)

Järgmine mõte oli, et magamistuppa on hädasti vaja portet, et ühtlasemaks muuta seda sinise-valge vahelist jutti. Algul mind hullult häiris see, aga kogu aeg ununes portet otsima minna. Ja no harjub ära ka. Kui kummuti ostsime ja suurem osa vabast seinast sai kaetud, ei häirinud ka see porte puudumine enam, aga oleme mõelnud, et siiski millalgi selle porte sinna seina paneme.

Ühtteist oleme veel siin teinud, et endal elu mugavamaks teha.

Mõned nädalad tagasi tuli mul idee, et võiks seintele elu juurde anda. Kobisin mina aga poodi ja ladusin kuus pildiraami ostukorvi, ise veel täpselt teadmatagi, et mida ma neisse panen. Teadsin ainult, et vot ma tahan seinale saada tekstikesi. :)

Mulle meeldib oma emakeel, aga tihtilugu ei väljenda see päris täpselt seda, mida öelda tahaks. Lihtsalt ei sobi, et tõlgid mõne inglise keelse teksti ümber - mõte kaob ära.
Seega pildid ja tekstid laenasin internetiavarustest. Osad tekstid jätsingi täpselt nii nagu oli, sest andis minu mõtte edasi, ei hakanud jalgratast leiutama, kui see juba olemas. :) Osasid kohendasin/muutsin/panin kokku enda nägemise järgi. Ühe maalisin oma väikse käekesega valmis. :)

Seina panin need kahepoolse tesa teibiga, mis kannab kuni 3kg ning seinalt saab pärast ilusti maha. Vannitoas vedas see küll alt. Peale pesemas käimist on vannituba auru täis ning seinad ka niiskemad ning mina muidugi ei arvestanud sellega. Kaarel hoiatas küll, aga kes neid mehi ikka kuulab eks. :D
Igatahes paar päeva oli ilusti seinal, kui ühel õhtul oli maru suurt kolinat kuulda vannitoast. Imekombel jäi klaas terveks, ainult raam sai natukene mõlkida. Peale seda olime targemad ning panime jõhviga rippuma. :)

Aga ilma pikema jututa (khm, hilja juba...), sellised mu raamikesed said ja üks nö pesunöör magamistuppa meie piltidega:


Magamistoas voodi kohal.

Magamistoas




Magamistoa kummutil

Koridoris

 



Kui tuleb mõni uus mõte, et miskit tekstikest või pildikest oleks veel vaja koduseintele, siis järgmine kord läheb kindlasti tellimisele Kukupesast (LINK). Kui ma neid meisterdasin, siis polnud veel tuttav Kukupesa loominguga, aga nüüd kui tutvunud olen, siis kindlasti miskit nende tootevalikust jõuab minu koduseintele. Mulle nii meeldivad nende stiilsed ja humoorikad postrid. Soovitan pilgu peale visata. :)

Kohtumiseni! :)

pühapäev, 13. detsember 2015

Piparkoogine pühapäev

Ka sel aastal otsustasime ise piparkoogi taigent teha ning üks tore küpsetamine ette võtta.
Taigent ise tehes tulevad piparkoogid ikka hulga maitsvamad. Jah, poodides on valik suur ning kindlasti leiaks oma maitse järgi ka taigna, kuid ise valmistamine pole ka üldse mitte raske. Üks kord aastas võib ju selle valmistamise ette võtta.

Kuna rohkem sobivaid päevi polnud, sest jõulud saabuvad ju kibekiiresti ning viimased toimetused vajavad tegemist, kingitused ostmist, mis veel ostmata.. Siis saigi nii eksprompt vanemate juurde mindud õhtul, käised üles kääritud ning taignaga mässama hakatud.

Meile kohaselt teeme ikka suure laari ka alati. 5 kg taigent, nii et annab neid kujukesi välja lüüa ja küpsetada. Veel ema sünnipäeval veebruaris saab piparkooke krõbistada tavaliselt!

Möödunud aastal olime veel eriti produktiivsed ning tegime kaks laari. Mul oli vaja maja teha, mis juba valmimise käigus kokku varises. Ei saa minust ehitajat!
Veel tahtsin suuri südameid teha, et pildikesi peale joonistada glasuuriga. Paras töö värisevale käele, muudkui aga vea joonekesi.
Möödunud aastal jäi piparkooke hulgi alles ka. Kaarel pole küpsisepoiss ning sõime, mis me sõime ja teistele viisime, ikka jäi järel. Nii siis kevade hakul oli kanadel pidupäev ning said ühe jõulude järelpeo piparkookidega teha. Suur töö läks asja ette, sest kanad jooksid tormi ja kaklesid küpsiste pärast. :D

Töö läks organiseeritult libedalt - mina rullisin taigna lauale, lõin kujukesed välja ning ladusin plaadile. Kui vaba plaati käepärast polnud, siis jätsin kujukesed laua äärele oma aega ootama. Ema määris munaga ning pistis ahju.

Mõned tunnid hiljem kraapisin poti põhjast viimast taigent ning finiš oli juba lähedal!
Kerge jahupilv ümberringi, põllel kunstiteos külge kleepunud taignast ja jahust, käed taignased, suu matsus taigent süües ning kõht juba kergelt valutas toore taigna söömisest, aga meel oli hea. Hingad sisse ning mõnus piparkoogi aroom tungib ninasõõrmetesse. Magus, kergelt vürtsikas, apelsinine lõhn..
Vaatad rahulolevalt tekitatud segadust köögis ning pead tõdema, et jõuluaeg on üks vahva aeg!
Korvist vaatavad vastu kiisud ja pardid ja põdrad. Minu lapsepõlvest pärit piparkoogivormidest küpsised on nii vahvad! Võtad ampsu pehmest piparkoogist ning meenub lapsepõlv...

Koju jõudes oli lõhn endiselt kaasas. Juuksed ja riided olid uue jõuluparfüümi rüpes ning ei raatsinudki kohe riideid pessu panna ning juukseid ära pesta, sest see lõhn on nii joovastav!

Nüüd võivad jõulud rahulikult tulla, meie oleme peaaegu valmis! Kui muud ei ole, siis vähemalt piparkoogid on jõululaual ootamas! :)



laupäev, 12. detsember 2015

"Must alpinist"

Täna olin ma nagu puuga pähe saanud. Uni oli öösel väga kerge, ärkasin tihti ning vastu hommikut läks sootuks ära. Miski tekitas rahutust.
Muidu magan nagu nott ning tihtilugu ei mäleta, kas Kaarel hommikul ära minnes tegi musi ja kas ma temaga rääkisin. :)
Aga täna olime mõlemad rahutud. Kaarel kobis mingi hetk voodist välja, mina ei raatsinud oma patja ja tekki veel jätta. Lõpuks oli pool päeva juba läbi, kui mina voodist üles sain.

Me olime tänaseks natukene plaane teinud. Pidime poodidesse kolama minema, tahtsin paari asja koju osta ning kingitusi on veel vaja. Lisaks kinno, et teeme täna sellise mõnusa linna päeva. Kuigi ega Kaarel ilmselt väga õnnelik pole, kui mitu tundi mööda poode kolaks.

Ma pole Kaarlile ikka veel ära ostnud kinki. Käisime valisime küll välja juba, aga tol korral ei ostnud ära, et ehk leiab kuskilt veel mis rohkem meeldib.
Üritan aegajalt ikka pinnida, et mis ta mulle kingib, aga ta oli kaval ning peitis kingituse töö juurde. Deem! :) Mitte et ma kodus tuusteldaks ja kingitust otsiks. :)

Tõmbasime sel aastal loosi ning loosi tahtel pean tegema kingi vennale. See kingitus on veel täielik küsimärk. Minumeelest on meestele nii raske kingitust valida. Variante on juba mitmeid läbi käinud, kuid ükski pole püsima jäänud. Aega õnneks veel on.

Kui siis lõpuks kargud alla sain, tegime kibekiirelt linna minekut.
Läksime Lõunakeskusesse. Õudneeee, mis rahvas! Parkimisest ei hakka parem rääkimagi. Tigerisse ei saanud ukse vahelt sissegi ja kui oleks pressinud end sinna, siis oleks ohtralt küünarnukke tundnud.
Igal pool üliiiipikad järjekorrad. Täiesti uskumatu, mis rahvamassid. Noh, samas mõistetav. Kõigil kibekiire kinkide ostmisega. Õudsad tarbimispühad on need jõulud ja teisedki tähtpäevad. Aga endalgi on ju tore kingitusi saada. :)
Keegi siin plaanis suurelt, et oi, ostame novembris kõik kingitused ära ning siis ei pea enam jalga poodi tõstma. Kes see küll oli?! Nüüd ikka käime ja otsime.

Lõunakast lahkusime tühjade kätega, again... No stresss!!

Kino plaan ei olnud enam õhus, kuid hüppasime ikkagi Cinamonist läbi, et kui saab pileti, siis lähme ja kui ei, siis koju. Meie üllatuseks oli pileteid, saal oli lausa pooltühi.

"Must alpinist" on juba paar nädalat kinolinadel olnud ning meie tahtsime ka väga vaatama minna, kui esimene hullus on möödas. Ikkagi meie oma Eesti film ning minumeelest on meie tegijatelt päris häid filme välja tulnud. Viimati käisime näiteks "1944" vaatamas ja jäin väga rahule. Omasid peab ju toetama. :)

Aga tagasi filmi juurde nüüd.
Kuigi olen kuulnud palju negatiivseid arvamusi filmi kohta, siis meile meeldis. Film oli kaasahaarav, põnev, natukene judinaid tekitav, ilusaid vaateid pakkuv. Oeh, need lumemütsi all mäed...
Minul kiskus isegi pisara ühes kohas silma, aga ma töinangi viimasel ajal kõige peale. :D
No, aga tegelikult oli ka kurb. Kurb, kuidas Olle eemaldus. Kuidas kaasa võetud meeldiv tüdruk teist vaatama hakkas. Kuidas ta kadunuks jäi. Kuidas hirm astus kandadele. Kuidas lootus hakkas kaduma.

Film tõmbas endaga kaasa, sellesse hetke, sündmustesse. Mõtlesin, et kui jube see retk tegelikult oli. Kaart oli mingi ebamääraste mustade juttidega, eksida oli imelihtne. Külm puges kontidesse, ümberringi igasugused hääled. Nii vaimselt, kui ka füüsiliselt suur katsumus.
Muidugi terve see retk oli..  Üks pool võttis asja tõsiselt ja siis teine pool lustis. Tegi kõigest suure naljanumbri. Mulle jäi natukene paha tunne isegi sisse Eerost. Tundus, et kõige paremad sõbrad nad seal omavahel polnud, pigem sellised koos õppivad, paremini läbi saavad inimesed. Teiste tunded ei paistnud Eerole korda minevat. Jah, ta tahtis lõbutseda ja ka teiste olemise lõbusaks teha, aga minumeelest astus palju varvastele. Sel hetkel, kui Olle kaduma läks, paistis, et teda see nii väga ei morjendanudki. Ta oli segaduses, et mis juhtus, aga.. Ma ei tea, mulle jäi selline ükskõikne tunne.

Filmi lõpp läks kergelt ulmeliseks. Kõik oleks nagu peast lolliks läinud ja mingeid luulusid nägema hakanud. Deliiriumi seisundis. Aga ilmselt nad miskit seal ikka nägid, mingi kõrgem müstiline jõud mängis seal oma rolli. Küla, kuhu nad välja jõudsid, selle elanikud kõik olid väga usklikud ja palvetasid seal kellegi poole. Usun, et kõik see mängis ka oma rolli.

Kindlasti jättis kogu see retk endast jälje ja muutis inimesi.
Ma isegi mitte ei kujuta ette neid tundeid, mis valdasid. Aga mina, kui nõrganärviline inimene, oleks kindlasti pea kaotanud.

Mina küll soovitaksin seda filmi vaatama minna. Näha, kuidas asjad toona käisid. Mustvalgel ajal. :)

Hinne: Hindan 5 tärni süsteemis

Alpinistid saaaavad... Trummipõrin ★★★★★




Foto: SIIT




neljapäev, 10. detsember 2015

Tee ise: Jõuluaegne kaunistus lauale

Kuna uksele ise pärja meisterdamisest ei tulnud midagi välja ning turult ostes oli mõtekam ja odavam kokkuvõttes, siis mõtlesin, et teeks hoopiski lauale kaunistuse.

Eelmine aasta rääkisin pikka aega Kaarlile, et mul on vaja palgist välja lõigatud kettaid. Kaarel vangutas ainult pead, et järjekordne tuur. Aga mul oli VAJA!
Nii ta siis ühel pühapäeval tuli maalt koju ning kaasas olid kettad. Oh, kui õnnelik ma olin!
Kuna puu küljes olev sammal ja koor pudenevad, siis kleepisin paberi alla, et linikut ära ei määriks. Käisin otsisin oksi ning väike lauakaunistus valmiski.


Sel aastal pakkus mulle aga purkide kasutamine huvi. Ükskord autoga sõites oli Elmaris saade, kus räägiti jõululaua kaunistustest ning pikemalt peatuti väikeste klaasist purkide kasutamisel. Purgid ära kaunistades ning pooleldi ära täites näiteks võltslumega, et küünal sisse panna, pidavat saama vägaägedad küünlahoidjad.
Mina võtsin loomulikult sõnasabast kinni ning nüüd mul oli purke vaja.


Silme ees oli pilt, et millised need purgist küünlahoidjad välja näha võiksid.
Enne kui purkide ostmiseni jõudsin, käisin ma Abakhanis ja ostsin kokku igasuguseid paelakesi ja pitse. Ise küll ei teadnudki veel, et kui pikk purgikael on vaja ära katta. Aga see ei takistanud mind, vedasin kõik koju - küll kuskile ära kulub.


Siis käisin ja otsisin mööda linna kivikesi millega purki täita. Võltslumi tundus tuleohtlik, korra tuli ka mõte, et panna purki need mummudega ketid, mida jõulupuu külge pannakse või niisama kaunistamiseks. Aga sellegi idee matsin maha ning kivid tundusid kõige sobilikumad. Aga ega siis kui otsid, pole kuskil. Muidu nii paljudes poodides näinud ja nüüd polnud ühtegi. Mhh! Lõpuks Prismast leidsin läbipaistvate lapikute ümarate kivide karbikesed, kus sees oli ka tähekesi.

Kaarel tõi mulle Magaziinist purgid ning võltslume sprei, mida ma mõtlesin purkide peale pihustada, kuid lõpuks siiski loobusin.

Meisterdamise käigus proovisin nii ja naa neid pitse ja asju, kuid ükski ei tundunud hea. Lõpuks sai kaelus ära kaetud Tigerist ostetud kitsa pitsiga, millel oli kleeplint kohe taga olemas.
Muud jubinad külge, sisse ja voila! Valmis mu neli purgikest saidki!


Purgid ise olid ka ilusad, kuid et tervikuna tunduksid, siis ostsin ühe madala punutud korvikese, käisin metsas kuuske ragistamas ning kuivanud kuusekäbid, mida mõni mõni nädal tagasi oravate söögilaualt ära korjasin. Muidugi polnud see otsimine lihtne, ära näritud rootsud lebasid ainult maas ning ilusad käbid olid kuuse ladvas. Minu õnneks olid suuremad tuuled, mis mõned käbid alla raputasid ning minu lauakaunistuse projekt oli päästetud.