Lehed

teisipäev, 30. mai 2017

Mu teine nimi on laisk..

Ma ei ole kunagi salanud, et ma olen laisk. Oh, kui laisk ma võin olla!
Võtame kasvõi selle blogi. Vaesekene on istunud jälle mitu kuud tolmu all, aga mina pole sõrmegi liigutanud. Mis ma ikka selle teksti siia pastakast välja imen, kui ma ei taha, ei oska, ei jaksa ega viitsi. Pole kellelgi meeldiv lugeda sunnitud teksti, et ma nüüd pean kirjutama. Ei pea, keegi ei käse. Ja olgem ausad, polnud seda ajakestki. Kohe saate aimu. 😊


Nii on ka laiskus valitsenud minu kaalulangetamise teekonnal. Õigemini kogu minu elu oli kergelt seisaku peal viimased peaaegu kaks kuud, kui ma sain uuele töökohale ning olin sunnitud neli nädalat kahes kohas käima tööl ning nüüd ülejäänud aja olen uue elurütmiga üritanud harjuda.

Suurem osa minu päevi nägi välja nii: läksin magama umbes 22-23 ajal, sest tahaks ka ju mõnda sarja/filmi vaadata, Kaarliga koos olla rohkem, kodus vaja ka midagi teha; ärkasin kell 3:00, koju tagasi jõudsin 7:00 paiku, läksin uuesti magama, et kell 10:00 ärgata, et siis 12:00ks teise töökohta jõuda ning 20:00 ajal jõudsin koju ja ring hakkas uuesti peale. Nii neli nädalat järjest. Viimasel nädalal oli veel nii, et ma pool joostes käisin oma hommikuse tööringi ära, tõttasin koju - pidin 15 minutiga vahetama riided ja muud toimetused tegema ning jooksma bussile, et kella 7:00ks teise töökohta jõuda.
Oleks ju saanud aega näpistada sellest vahepealsest unest, kui kella 7-ks koju tulin ja magama läksin, aga kuna mu ööuni oli lühike ning mu rütm viimased 4 kuud oli ju hoopis teine, ei vedanud ma õhtuni välja. Ärkvel püsin ma alati, sellega pole probleeme, ükskõik kui vähe ma öösel maganud olen, jaksan ma üleval olla, lihtsalt vaimne pool veab alt, kui mitu päeva järjest nii ning kuna mu uuel töökohal on andmete sisestamist, siis ma ei saanud endale vähemat und lubada, et tööl vigu hakkaks tekkima.

Ilmselt mõistate, miks ma kirjutanud ei ole. 😊

Ma pole siin ilmselt kuulutanud, et ma olin 5 kuud lehekandja ning seal sa lihtsalt pead kõndima, ise need lehed end kohale ei vea. Mina, kes ma pole üldse hommikuinimene, vedasin end 5 kuud järjest, 6. päeval nädalas kell 3 üles, et kella 4-ks jõuda 3 km kaugusele kandepiirkonda. Inimene harjub tõesti kõigega...

Sellisesse graafikusse väga ei pigista lisaliikumist. Hästi tahaks, siis muidugi pigistaks, aga ega ma ei tahtnud, väsimus niitis vahel nii jalust ja kõige kirkam pliiats karbis ma alati ka polnud.

Seega aprillis kogusin kõndides 150 km, aga see on ka suuresti tänu sellele, et ma vedasin lehti, muud liikumist seal eriti polnud.
See kuu kilomeetrid kukkusid hüppeliselt kuna lehekandja töö jäi ära ning ma ei pidanud enam kõndima. Otsustasin, et võtan see kuu natukene lõdvemalt, et puhata viimasest kuust ning harjuda uue rütmiga.
Siiski võin ma enda üle uhke olla, et tugitoolisportlane ma polnud - läbisin 7 km-se Parkmetsa kõnni, käisin 17,7 km-sel kanuumatkal, andsin oma panuse 4,5 km-sel Heateo kõnnil ning nüüd möödunud nädalal käisin 7,4 km-sel Õhtujooksu teisel etapil. Kirjutan kindlasti neist üritustest ka eraldi - parem hilja, kui mitte kunagi. 😊

Aga kuhu ma selle tekstiga jõuda tahtsin?


Sinna, et kuna viimased 4 kuud on motoks olnud "peab end reele saama", kuid see reele saamine pole kuidagi õnnestunud ning vaja mingit tõuget selleks, siis otsustasin tulla ja oma uue kuu eesmärgid kirja panna. Ennegi siia asjade üles kirjutamine hoo sisse andnud ning loodan seegi kord sellele.

Aga mis mu eesmärgid siis on?

Kaalulisi eesmärke ma sel korral ei sea, sest aasta algus on paras põrumine olnud. Kui ikka 1.jaanuarist tänaseni on välja pigistatud vaevu 1,7 kg miinust, siis millest me räägime.
Hakkasin siin juba põdema, et kuidas ma laupäeval trikoo selga ajan, aga kes tegi? - ise tegin! Viimaste kuude looderdamist ikka kuue päevaga tasa ei tee, nälgi või herneks. 😀 Kasutu ebakindlus..

* Eesmärgiks sean hoopiski sentimeetrite kaotamise. Polnud end tükk aega mõõtnud ja ei teadnud, mis mõõdulindilt vastu vaadata võib. Tean ja tunnen, et olen muhvinit kasvatanud ning kartsingi hullemat. Võtsin julguse rindu ning mõõtsin end ära.
Ette võtsin võrdluseks 30.01 võetud mõõdud ning suur oli mu üllatus, et ma olen isegi 1 cm kahest piirkonnast alla võtnud. AGA see 2 cm on köömes selle kõrval, et jaanuari lõpust tänaseni olen juurde kasvatanud 10 cm jagu volte. Nagu ütlesin, ootasin hullemat, et ses suhtes oli meeldiv üllatus, et nii "vähe".
Ehk siis juunikuu eesmärgiks saab maha lihvida see 10 cm ja et elu ikka keerulisemaks teha, lisan sellele veel 5 cm. Kokku 15 cm-ga pean hüvasti jätma juunikuus.
Ma vist ei võigi end matilt püsti ajada, kui end sinna kord pikali visanud olen juba. 😋

*Teine eesmärk on kaalumine. Ma viimasel ajal ei astu iga päev kaalule ning numbrid väga kuskile kirja ei saa ka. Ometigi igapäevane kaalu jälgimine on väga oluline olnud minu kaalulangetuses. Korra nädalas end kaaluda teeb ainult suure karuteene, igapäevane ülevaatus on palju olulisem ja kasulikum. Ei stressa kõikumiste üle, aga see annab mulle hea ülevaate, kuhupoole ma liikumas olen ja mida muutma peaksin. Niisiis vorbin endale uued tabelid vihikusse - vaatan, et mu viimane tabel on märtsi oma ja käsitsi aprilli oma kirjutama hakanud. UPS!

* Liikumine. Kõndimise eesmärke ma ei hakkagi üldse seadma, sest ma ei kavatsegi eriti kõndida. No, et pikki maid maha kõndida. Jalgrattaga sõidaks hoopiski jälle! Maratoniks vaja treenida (jah, ma pähe võtnud, et ma lähen sel sügisel jalgratta maratonile), aga ma tunnen ka, et mu tikud ei jaksa enam seda vaati vedada ning vaja nendega leebemalt ümber käia. On mul küllaga neid jalaprobleeme olnud, alustades sellest, kui eelmisel aastal natukene palju kõndisin ja sealt probleemid alguse said ning võtame kasvõi möödunud aastase Parkmetsa kõnni, mille ma täitsa pooleli jätsin ning peale rattaga kukkumist pole oluliselt paremaks miskit läinud. Ega seegi aasta ilma viperusteta pole saanud.. Pealegi fännan ma jalgrattasõitu kordades rohkem, kui kõndimist.
Tahtsin kohe hullu eesmärki panna, aga siis kukkusin ikka pilvedest alla maa peale tagasi ning panen eesmärgiks 250 km kuuga ära sõita. Jah, tean.. Tundub seegi natukene hull, aga teostatav - keskmiselt 8 km päevas - pole ju võimatu!

Võimlema peaks ka, kuidas muidu see 15 cm muhvinit ära saab kaduda. Ei tea kas 10 tundi võimlemist on liiga sinisilmne?  Ma siin näppude peal arvutan praegu et mitu päeva ma pean 30 minutit võimlema, et 10 tundi kokku saaks. Mata oli mul ilmselgelt 2. 😀😇 Olgu, 8 tundi tundub vist reaalsem - 4x nädalas, ülepäevi.

Rohkem eesmärke ma ei sea ning midagi ei luba ka.
Kui vaadata, et nimekirjast on ju puudu toitumine - see kõige olulisem, siis lubadusi seoses söömisega ei hakka ma parem üldse andmagi. See on juba liigne ahnus, läheb nagunii nii nagu alati..

Samuti ei luba ma hakata iganädalasi kokkuvõtteid tegema, küll aga annan aegajalt teada, kuidas mul läheb. Võite ka alati kommentaariumis uurida, et kuidas mul läheb, kui vaikus on olnud sel teemal. 😊




Edu mulle ja peatse kirjutamiseni!