Lehed

esmaspäev, 29. jaanuar 2018

Ma ei ole kunagi..

Marise viimane blogipostitus sellest, mida ta pole kunagi teinud (LINK) pani ennastki mõtlema neile asjadele ning tükk aega mõtlesin, aga no ei tulnud midagi pähe.
Küsisin Kaarili käest, tema ütles, et neid asju on nii palju ju! Käskisin loendada, sest mul küll midagi pähe ei tulnud. Kaarel alustab: "Ma pole kunagi USAs käinud.."
Ma ütlen, et oookeeei, aga no mingi asi, tegevus. Nt pole midagi kandnud, söönud.
Kaarel ütleb: "Noh, mul pole kunagi geelküüni olnud jaa.." Hea teada! 😀


Kaarli "Ma ei ole kunagi..":
- USAs käinud.
- Austrias käinud.
- Pole Vaikses Ookeanis kunagi ujunud. Atlandis ka vist pole.
- Abielus olnud.
- Lapsi saanud kunagi.
- Ripsmeid värvinud. (Kadi värvis korra "Paluuuuuuun, sul on nii ilusad pikad ripsmed!"😀)
- Mudavannis käinud.
- Praekapsast söönud - hais on rõve, siis on maitse ka rõve.
- Sushit söönud.

Ta vist oleks mitme lehekülje jagu riike ette lugenud, kui ma oleks lubanud. 😁


Ja siis hakkas minul mõte jooksma.

Minu "Ma ei ole kunagi..":
- Käinud maniküüris, pediküüris, kosmeetiku juures.
- Spreipäevitust teinud, vahatamas käinud.
- Kandnud juuksepikendusi. Mul on endalgi hull puhmas peas, pole vist vaja.
- Juukseid blondeerinud.
- Kasutanud hambaniiti. Imelik tundub niiti hammaste vahele toppida...
- Lasknud endale tatoveeringut teha, kuigi olen sellele mõelnud.
- Hüpanud langevarjuga. See oli väga pikka aega mu suur unistus, kuni ma siis nägin millistest lennukitest alla peaks hüppama.
- Käinud Ikeas.
- Mind ei ole kunagi vahistatud. Ma nii pailaps. 😇
- Esitanud alkoholi ostes dokumenti. Ju ma näen nii vana välja, sest juba siis kui ma 16-17 olin, käisin ostmas ning alati sain kätte.
- Tsirkuses käinud.
- Weekendil ja Õllesummeril käinud.
- Egiptuses ega ka Türgis käinud.
- Läätsi kandnud.
- Murdnud luud. Ee, mõra oli, see vist päris murru alla ei lähe. 😕
- Olnud abielus. No ei ole saanud ettepanekut! KUIGI vabaabielu paistab aina populaarsem olema.
- Oma kodu omanud. See vist üldse paras peavalu enamustel noortel inimestel.
- Söönud kilu, räime. Öööäääkkk! Lapsepõlvetrauma vist, sest iga kord, kui me turuhoones käies läbi kalaosakonna läksime, siis hoidsin hinge kinni, sest see hingemattev hais oli ko-hu-tav! Ka praegu, täiskasvanuna, teen seda, ise märkamatagi.
- Söönud austreid.
- Söönud vutimune.
- Joonud kalja. Maitnud korra, keeleotsaga vist suht. 😀 Koduõlle ja üldse õlle kohta käib sama, sest no see lõhn juba ajab mind öökima.
- Joonud kohvi. Kohvipuru lõhn on küll ülimõnus!
- Söönud sushit. Vetikas...
- Marineeritud seeni söönud. Ligased.. Ma ei pea vist rohkem midagi lisama.


Aitab küll vist. Saite üpris palju meie kohta teada, nooo vähemalt minu kohta.

Lugemiseni!




teisipäev, 23. jaanuar 2018

Meie ilus 2017 - jaanuarist juunini.

Sorteerisin arvutis möödunud aasta pilte ning pidin tõdema, et meil oli üks vahva aasta - avastasime uusi kohti, taasavastasime juba käidud, saime osa üritustest, kultuurist, nautisime loodust, veetsime koos kvaliteetaega, leidsin uue hobi ja kogesime paljut muudki. Üheks tähtamaks sündmuseks meie jaoks oli see, et meie perre tuli uus perekonnaliige. 😍

See pildiretk möödunud aastasse tekitas sooje emotsioone ning mõtlesin ka osasid Teiega jagada. Kuigi ma möödunud aastal fotoaparaadiga kõige suurem sõber polnud, siis pilte on ikka mitme-mitme-mitme kausta jagu, siis läks täitsa raskeks valikute tegemine, kuid sain üht-teist siiski valitud. 😊

KUID, et postitus üleliia pikaks ei veniks, siis poolitan aasta kaheks eraldi postituseks.


JAANUAR


Uus aasta, uus lehekülg.


- 1. ja 2. - 2017. aasta saabus rahulikult. Otsustasime, et veedame vana-aasta õhtu kahekesi kodus olles: käisime kerge vihmasabinaga ilutulestikku vaatamas,  nautisime vana-aastaõhtu teleprogrammi, sõime hästi, mekkisime kihisevat ja kobisime vastu hommikut tuttu.
- 2. jaanuaril tõmbasime spordidressi selga ning suundusime Rõugesse. Tutvusime Rõuge uue vaatetorniga "Pesapuu" (pilt nr.3) ning tegime matkarajal väikse tiiru.
Kui juba seal kandis olime, siis tagasiteel külastasime Hinni kanjonit (nr.4) ja hüppasime ka Võrust läbi, kus õhtupimeduses pakkus ilusaid vaateid Roosisaare sild (nr.5). Kusjuures, kui sillale ligemale läksin, siis minu üllatuseks oli kaldas 7. pealine luigepere. Lastel hall sulestik seljas, ema ja isa asusid kohe kaitsepositsioonile. Neid käiakse seal söötmas ja ilmselt nad ei lendagi ära, vaid jäävad lootma inimese poolt toodud palukesele.
- 6. pilt -
Käisime emaga Vanemuise väikseses majas vaatamas etendust "Meeste kodu". Väga äge oli! 
- 7. ja 8. - Nädalavahetus maal.
- 9. -  Sain quillingu maailmaga veelgi rohkem tuttavamaks. Mulle see kruttimine täitsa meeldib. Aeg lendab, oma kätega tehtust sünnib midagi ilusat ja täiega hea stressimaandaja.
- 10. -
Ühel lumisel talvepäeval avastasime Kaasikjärve raba. Sellest purdest natukene maad edasi vasakule, peale jõe ületamist, oli paadisild järvele. Järve kattis jää, kuid mina ikka ei julgenud väga kaugele minna - äkki ei kanna ja kukun sisse. Mul mingi hirm sellega, et kui ikka väga pikalt pole külma olnud, siis mina ei usalda järvejääle minna. Kuid taamal nägin kulli lendamas ning maandumas ühe rohututi sisse. Mul silmad kohe särama ja ettevaatlikult kõndisin kaugemale. Kull aga tõusis õhku, lendas meie poole ning suundus kõrval olevasse roostikku. Käis suur sahkerdamine ja jälle ta õhus oligi. Jälle sinna samasse rohututi sisse maandus. Ja minul hirm nagu pühitud, rühin aga aina kaugemale. Pole enam mingit hirmu sisse kukkumisest, peaasi, et pildile saaks. 😀
- 11. -
Käisin poes, ostsin pool riiulit sidrunhappest tühjaks, paki soodat ning hakkasin vannipomme tegema.
- 12. -
Kaarel sõitis töö tõttu ühele kaugemale objektile ning ma sättisin end kaasa seltsiks ja teepealsete kohtade avastamiseks. Üheks neist kohaks oli Porkuni mõisa ümbrus.
- 13. -
Järjekordne töösõit Kaarlil, seekord Narva ning sel ajal, kui tema tööd tegi, tegin mina Narva linnuse ja selle ümbrusega tutvust.
- 14. -
Tagasiteel koju külastastasime metsa vahel olevat "Nõiaahju" ehk kaevandusšahti ava on külma ja sooja auru koostööl endale jäävulkaani ümber kasvatanud. Alles kasvab, sest 2016. aastal samas kohas käies, nägime kõvasti üle 2 meetri kõrgust vulkaani.


VEEBRUAR

Veebruar oli pigem kodune kuu.

- 1. - Lehe Rudolf.
- 2. - Multikaaeg diivanil sooja pleedi all.
- 3. - Pannuka pühapäev! Njomm-njomm! 😊
- 4. - Ühel nädalavahetusel käisime Vooremäe terviseradasid vallutamas - 7,5 km puhast rõõmu! Muudkui aga kõrgest mäest üles, alla ja siis jälle üles. Uhh!
- 5. - But first.. Selfie!
- 6. - Kvaliteetaeg kakaoga.
- 7. - Käisime Anne kanali ääres sportimas. Pilti ka ikka, et olime kohal! 😀
- 8. - Nädalavahetusel maal, natukene oli seda lumekest.
- 9. - Meisterdamistuhinas.


MÄRTS



- 1. ja 5. - Taaskord meisterdamislainel.
- 2. ja 9. - Järjekordselt töösõidul kaasas ning seekord käisime otsimas Loksa linna põhjapiiril Raketa vrakki. Peale pikka tiirutamist ja tee küsimist, leidsime!
- 3. ja 10. - Üleöö kaerahelbe puder banaanide ja vaarikatega ning kõrvitsa-porgandi püreesupp. Njomm-njomm! 😋
- 6. ja 12. - Minu meisterdatud kaardid. Esimene lillekorv nännile ja taadule sünnipäevaks ja öökulli sai Kaarli vanaisa.
- 7. - Hommikul kell 7, vaade kodu juures.
- 8. - Esimesed lumikellukesed!
- 11. - Tähistasime Kaarli viimast tööpäeva ja ta õe esimest tööpäeva.
- 13. - Making of..
- 14. - Õhtupimeduses särav ERM.


APRILL



- 1. - Aprillis asusin uuele töökohale.
- 2. - Kellelgi oli sünnipäev! Kallis sai 33.
- 3. - Esimene võistlus: Parkmetsa kõnd. Alustasime nö hooaega.
- 4. ja 5. - Käisime Maamessil, ostsime hääd paremat koju ja need nunnud alpakad - tahan endale ka ühte!
- 6. - Tere hommikust, maailm!
- 7. - Lihavõtted. Värvisin mune, küpsetasin linnupesa muhvineid ning tahtsin värvilisi keedumune võiku peale - leotasin neid üleöö peedimahlas.
- 8. - Kes elab metsa sees? Seal elab valge Triipsu. Kui ta beebina maale jõudis, siis oli tal pea peal hall triip, nüüd on see kadunud ja kannab üleni valget kasukat, aga nimi jäi.
- 9. - Väljas vihma sadas, aga tahtsime grillvorste. Mida teha? Lähme sauna ja nii kaua kuni leili viskad, saavad vorstid valmis!
- 10. - Kes kaotas padjatäite?
- 11. - Sookurg.
- 12., 13., ja 14. - Loodus tärkab.


MAI

Mais hakkasime tuure üles võtma.


- Mai oli sportlikult tegus. Kui aprillis sai nö spordihooaega alustatud, siis ei jäänud ka mai sellele alla. 5. mail võtsime Heateo 4,5 km pikkusest kõnnist osa. (pilt nr. 1). Siia on eksinud ka üks pilt aprillikuisest Parkmetsa kõnnist (pilt nr. 2). Juurde andis hoogu 24. mail õhtujooksu teine etapp, kus sai 7,42 km läbitud. (pilt nr.3)
- Pilt nr. 4 - Mai algul käisime iga-aastasel kanuumatkal, kus oleme juba neli aastat järjest käinud. Möödunud aastal möllaime Võhandul.
- Ühel maikuu päiksepaistelisel pühapäeval käisime Emajõe ääres asuval Natura 2000 kaitsealal matkamas. Kaitseala lõpus puhkasime pingil jalga, nautisime ilma ja vaadet, enne kui auto juurde tagasi suundusime. (pilt nr.5)
- Patt oli ilusat ilma raisku lasta ning nii istusime autosse ning sõitsime uusi kohti avastama. Üheks avastuseks oli Rõngu vasall-linnuse varemed (pilt nr. 6)
Pargis ringi kolades põrkasin viinamäeteoga kokku ning klõpsisin temast mõned pildid. (pilt nr. 7)- 11.05.2017 tähistasime vahuveini ja šefiiritordiga meie päeva - 4 aastat ja 5 kuud. Siiamaani oleme ainult mõnel üksikul korral vahele jätnud tähistamise, emmal-kummal meelest läinud, aga muidu oleme ikka iga kuu klaasid kokku löönud sel päeval. (pilt nr. 8)
- Grill ja chill aiamajas (pilt nr. 9)
- Väisasime muuseumiööd ning külastasime tuumavarjendit (pilt nr. 10), käisime viltuses muuseumis (pilt nr. 11) ja ronisime mööda kitsast koridori Tartu Toomkiriku vaateplatvormile (pilt nr. 12).
- Ma ei ole just kõige suurem meigi kandja ning puudusid selleks ka oskused. Otsustasin end natukene harida selles valdkonnas, et edaspidi vähe pädevam oleksin selleks ning nii käisingi "Meik iseendale" koolitusel. (pilt nr. 13)
- Piltidel nr 14 ja 15 eputasin kaamera ees oma tutika meigiga, mis sai koolituse käigus õpitu järgi pähe maalitud.
- Nõo Lihavürstil oli suur sünnipäev ning Nõo järve ääres esinesid Tanel Padar & The Sun ning meie olime ka kohal. (pilt nr. 16)
-
Veel natukene unine sisalik tuli kuuseokstest välja. (pilt nr. 17)
- Käisin saarel uudistamas, Prangli saarel. (pilt nr. 18)


JUUNI


Tegus suveilmade nautimine.


- Juunis hakkasin jälle rohkem trenni tegema. (pildid nr. 1 ja 2)
- Vaade Emajõelt. (pilt nr. 3)
- Päike loojub Tartu taha. (pilt nr. 4)
- Kinos "Naisteõhtu" üritusel. Isegi ei mäleta enam, mis filmi vaatasime. (pilt nr. 5)
- Ühed minu lemmikumad kaardid, mis olin tolleks ajaks meisterdanud. (pilt nr. 6)
- Käisime traktoriga puurkaevust vett toomas ja nii kaua kuni vesi jooksis tünni, lollitasime peegli ees. Siia sai kõige viisakam pilt ikka. 😀 (pilt nr. 7)
- Mõnus suvi! Mutukatel suur suvi lilleõiel käes, esimesed metsmaasikad raiesmikult. (pildid nr. 8 ja 9) 
- Käisime Laulasmaal spaamõnusid nautimas. (pilt nr. 10)
- Peale spaatamist kolasime veel ringi. Käisime pangal (pildid 11 ja 12), saime jaanalindudega tutvust tegemas (pilt nr. 13), läksime mööta viita mingit kohta otsima, ise päris täpselt teadmata, mida me otsime (pildid 14 ja 15). Tagasiteel koju põikasime läbi Klooga koonduslaagris. (pilt nr. 16)
- Jaanipäev möödus Külitses suure lõkkega. (pildid 17 ja 18)
- Selfie epu. (pilt nr. 19)


Järgmise kuue kuu ülevaade juba varsti!

teisipäev, 16. jaanuar 2018

"Talvine fotojaht 2018" eelvoor

Olen alati fotograafiat armastanud, kuid pikemat aega on meie suhted jahedad olnud ning sellepärast otsustasin 27. detsembril "Eestimaa kaunid fotod" grupis alanud talvisest fotokonkursist osa võtta. Hea viis, et vana armastus taas lõkkele lööks ning nuputamist ka - 48 tunni jooksul vaja pilt purki püüda ja edastada.


Esimene teema oli  (27.12.17) - "Ma ei ole turist, ma elan siin."
Esitatud tööd peaks autori poolt valitud moel andma edasi tema kodu läheduses paiknevat erilist objekti/sündmust, mis toimib rohkemal või vähemal määral ka turismimagnetina. Taaskord, loovusel pole piire!


Loomulikult seadsin sammud raekoja suunas ning püüdsin kinni hetke, mil seisatasin uuenenud kaarsillal, et kuulata kõrvu paitavat heliinstallatsiooni, mis sünkroonis raekoja kellamänguga.
Mulle lihtsalt meeldis kõige rohkem see hetk ja saadud pilt. 😊

" Vaade uuenenud kaarsillalt raekojale.
Mu koduke on tilluke, kuid ta on armas minule!
Ja selle tillukese kodu ilu jagub kõigile - kohalikele, kui ka turistidele, kes meie linnakest imetlema on tulnud."



***


Teine teema (29.12.17)  - "Üks mu sõber"
Oodatud on portreefotod.


Inimese üheks suurimaks sõbraks on koer ja loomulikult on ka üheks minu suurimaks sõbraks meie armas 6 kuune ulakas koerapreili Dixie. Ta ootab mind alati koju ning kui sinna jõuan, on ta nii õnnelik, et ei tea mida kohe ära teha. 😊
Looma emotsioonide põhjal tunned, et sa oled tõesti vajalik ja väga tähtis.

"Mul on üks ulakas sõber Dixie, kes mind alati koju ootab ja siiralt rõõmustab selle üle, kui sinna jõuan."


***


Kolmas teema (31.12.17) -"Stiilipidu."
Oodatud on kõik kärts-mürts-värviline, mis seotud talviste pidupäevadega.


Selle pildi püüdmisega läks raskeks, sest 31. polnud üldse aega, 1. jaanuari päev libises käest ning õhtul veel ruttu käisin linnas klõpsimas, et midagi purki püüda. Muidugi sai mul fotoka aku tühjaks ning pidin mobiiliga hakkama saama. Ei meeldinud mulle ei üks ega teine kaader, kuid jäin enamvähem rahule ikka selle pildiga, et parem kui mitte midagi. Kiiruga tehtud klõps.

"Pidurüüs Tartu Ülikooli peahoone."



***


Neljas teema (02.01.18) - "Metsamuinasjutt."

Kahjuks jäi see teema purki püüdmata, sest lihtsalt ei jõudnud. Kui ma sellele teemale mõtlesin, ei sähvatanud mulle koheselt ükski mõte ka pähe ning nii ta jäi oma aega ootama, et küll välja mõtlen. Aeg aga tõttas eest ja kui mul 3. detsembri hilisõhtul idee tekkis, oli juba hilja, et seda teostama minna.

***


Viies teema (04.01.18) - "Täna öösel me ei maga."
Žanriks on ööfotograafia.

5. detsembri ööl läksime linna. Polnud juba ammu öises linnas jalutanud ning veel jõuluehteis linn oli lummav. Peab ikka tihedamini jalad kõhu alt välja ajama ning õhtusesse linna minema.
Peas oli üks mõte, aga see kukkus kohe alguses ära. Käigult tekkis uus, aga linnas polnud nii palju rahvast, kui minu ettekujutus pildist nõudis. Kolmanda idee sain küll teostatud, aga polnud nagu päris see. 😊 Teiste püütud hetkede sekka sain kokku kolme tüüpi pilte, mis minu jaoks sobisid antud teemaga. Valisin lemmikumad välja, natukene korrigeerisin värvi ning hakkasin valima. Kolmest jäi alles kaks ning nüüd pendeldasin nende kahe vahel. Mida vähem pilte on, seda raskem valik on! Võitjaks osutus see hetk!

"On öö. Kell on kümme minutit üle kahe ning mul pole und. Jalutan kerges vihmasabinas mööda valgustatud teed. Ümberringi vaikus, ei ühtki hingelist. Seisatan, et nautida vaadet kauguses olevale raekojale, kui märkan liikumist. Veel üks unetu ja tema lemmik vaikses öös."


***


Kuues teema (06.01.18) - "See kadunud tee"
Iga autor püüab omal moel näidata teed, mis kaduma on läinud.


"Kord oli vahva tareke selle suure vahtra all. Nüüd seisab ta nukralt, väike lagunenud majake. Pole sinna teerada, ei käi seal enam inimesi. Vaid loodus on hakanud tagasi võtma seda, mis kord kuulus talle."



***

Seitsmes teema (08.01.18) - "Veepomm paksule kõutsile"
Pildil PEAB olema päris vesi, ideaalis veepomm. Ei mingit tembutamist, nagu eelmises etapis, kus kapi taha kadunud teepakke pildistati Selle teema juures hinnatakse muuhulgas ka tehnilist julgust ja meisterlikkust.


Nikerdasime mis me nikerdasime, aga lõhkevat veepommi ei õnnestunud pildile saada ning selle asemel hoopiski võtsin vaasi, panin vett täis ning hakkasin laimi sinna loopima, et korralik mullimeri tekiks.

"Torm vaasis."


***


Kaheksas teema (10.01.18) 8. etapil puudub üks konkreetne teema. Kuna meie kõik eelvoorude teemad on olnud inspireeritud Eesti filmide pealkirjadest, siis lõpetame eelvoorud filmiteemalise vabakavaga.
See tähendab, et:
* iga autor võib valida endale meelepärase Eesti filmi ja jäljendada sealt mõnda episoodi või kujundit
* autor lisab pildi pealkirjaks kindlasti valitud filmi nime ja selgitab kuni kolme lausega jäljendatud episoodi/kujundit
* autor kasutab filmide valikul loendit, mis asub siin: https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_filmide_loend

Sirvisin nimekirja ning koheselt mõtlesin, et võtan mõne filmi oma sünniaastast. Ühe filmiga tekkis väike idee, aga teised olid mulle mitte midagi ütlevad. Küll tundus antud situatsiooni etendamiseks vaja minevat rohkem, kui 48 tunnist jagunuks.
Uurisin edasi 1980. aasta filme, jäi veel mõnigi silma, kuid kui jõudsin 1989. aasta filmideni ja nägin pealkirja "Mardipäev", teadsin kohe, et vot sellest teengi pildi.
Silme ette tuli pilt lapsepõlvest, kui oli järjekordne mardipäev ning me seisame kodus elutoas, pahupidi joped seljas, kaabud peas, näod mökerdatud ning valmistume uste taha minekuks.
Ma polnud varem kuulnud ka mitte, et selline Eesti film on olemas ja ammugi sisu. Otsisin muidugi kohe filmi üles, et näha, mis endast kujutab ning esimene mõte oli, et siin pole küll midagi mardipäevaga pistmist. No lõpuks ikka need mardid ka välja ilmusid, aprillis.
Meil tulid mardid jaanuaris. 😊

""Mardipäev" (1989)
Minu lapsepõlves tekitas suurt elevust Mardi-ja Kadripäeva jooksmine. Suured vammused selga, kaasa kotike, pähe õpitud laulud ja luuletused ning läksime küla peale "viljaõnne viima".
Tänapäeval hakkab kahjuks välismaine Halloween mei
e omi traditsioonid tahaplaanile lükkama.
Seepärast me tõmbasimegi jaanuari kuus tumedad vammused selga, poseerisime lapsepõlvekodu elutoas, kus alati enne uhketes kostüümides ja näomaalingutes pildi tegime. Ilusad mälestused! "



Sellised olid minu pildid fotovõistlusele. Oleks saanud kindlasti paremini, kuid lühike ajaline piirang pani veto peale ning enamus neist pilte sündis suht viimasel hetkel. 😊





teisipäev, 2. jaanuar 2018

Tere, 2018!

Head uut aastat, sõbrad!
Aitäh Teile, kes Te siia aeg-ajalt lugema ja külastama tulete! Loodan, et olete ka edaspidi siin! 😊


Uus aasta ja uued lubadused? Ei, sel aastal mitte!
Ma ei anna otseselt uusaastalubadusi vana aasta viimasel päeval, kuid mingid mõtted ikka peas liiguvad ning saavad suureks osaks terveks aastaks. Teate küll neid - võtan aastaga 20 kg alla, olen parem inimene.
Möödunud aastal ma 20 kg miinusesse oma kaalu ei viinud ja parema inimese värki ka ei oska kommenteerida.

Võitlus kaaluga on üks lõputu teekond, eriti, kui pidevalt jo-jo kombel kord mõõn ja siis jälle tõus on sel teel. Endaga mitte rahul olemine sunnibki neid lubadusi andma ning kui algul oledki tubli ja tegutsed, siis mõne aja pärast vajub asi ära. Minul vähemalt! Motivatsioon kaob, oled stressi.. Ei tee enam nii tihti trenni, toitumine kaootiline - ei saagi ju midagi oodata. Ning nii jõuab jälle aasta lõppu ja avastad end taas mõtlemas sellest, et uuel aastal olen tubli.

Aga vot ei! Sel aastal ma ei sea eesmärki, et mitu kilo ma alla peaks võtma ja ei sea tähtaega sellele. Tahan stressivabalt olla, positiivne ja nautida.

Uus aasta toob 365 erinevat võimalust. Uus aasta on justkui uus puhas leht, et muuta aasta erakordseks. Seepärast kirjutan ma endale ka meeldetuletuseks mõned punktid/eesmärgid, mida peaksin oluliseks sel aastal ja millega on vaja tööd teha.

Tahan võimalust olla/teha..
- Tänulik/ õnnelik. - Tihtilugu võtame me seda, mis meil juba olemas on, iseenesest mõistetavana ning igatseme seda, mida meil pole. Õnnelikkuse kohta käib sama, kõik on justkui hästi, aga ikka kuskil sügaval enda sees on mingi rahulolematus ning otsime.. Ei tea isegi mida..
-Vaimselt ja füüsiliselt terve. - 2017. aasta oli tervise poole pealt halb aasta ning see on häirekell, et peab tegelema.
- Õppida ennast armastama. -
Mind on ainult üks. Mul on ainult üks elu ja ma tahan elada seda elu nii, et ma oleks endaga sõber.
- Öelda rohkem jah.
- Et ma enda ebakindluse pärast ei jääks ilma vahvatest kogemustest ja tutvustest.
- Õppida/ areneda/ avardada silmaringi.
- Tahan areneda neis asjades, milles ma olen hea, et ma oleksin väga hea! Ning õpin midagi uut! Avastan uusi kohti.
- Rohkem lugeda. - Ma lugesin vanasti väga palju, viimastel aastatel on häbiväärselt vähe raamatuid mu kätte sattunud. Et ma ennast ikka parandaksin, võtsin vastu lugemise väljakutse.
- Vähem ekraaniaega.
- Kaarel ikka ütleb, et mul on interneti sõltuvus, ma vaidlen alati vastu, kuid tegelikult on sel tõepõhi all. Istun ja ketran fb-s, instas - ise teadmatagi mida ma seal vahin, aga muudkui scrollin. See on kohutav aja ja motivatsooni tapja ning kogu selle ajaga saaks midagi hoopis targemat peale hakata.
- Teha rohkem seda, mida armastan. - Tegeleda rohkem fotograafia ja käsitööga. Üks samm on juba tehtud, et armastus fotograafia vastu jälle lõõmaks, osalen "Talvine fotojaht 2018" fotokonkursil.
- Elu nautida. - Ei pea ilmselt midagi lisama. 😊
- Lõpetada pooleli olevaid tegemisi. -
Neid mõni ikka on...
- Säästa.
- Olla positiivne, naeratada rohkem. -
Ma naeran tihti, aga minu silmad ei sära. Ma naeran tihti, aga minus on ka palju negatiivsust. Tahan, et minu ümber oleks vähem negatiivsust ja rohkem positiivsust. Tahan leida endas rahu, et see peegelduks väljapoole.

Ma ei taha elada enam nii, et minu kaal ja see kui suur ma olen, muutub keskpunktiks ning hakkab muud elu segama. Sest siiamaani olen ma lasknud sel juhtuda ning pole selletõttu saanud ka kõike muud olulist täiel rinnal nautida. Muidugi ei tähenda see seda, et ma sellega ei tegele ja kosun aina edasi - loomulikult tegelen sellega, aga ei lase sel juhtida. Võtan asja rahulikult!

Väikeste sammudega ka oma teiste eesmärkide suunas, sest üleöö ei juhtu midagi ja kõige nimel tuleb vaeva näha. Ainult me ise saame end muuta!

Jah, ma olen raskem, kui möödunud aastal samal ajal.
Jah, see tekitab minus pahameelt, pettumust, allaandmistunnet, sest ma nullisin 2016. aasta suure töö ära. AGA HEI! Kõik me oleme inimesed ja eksime, kuid tõuseme ikka ja jälle püsti, et edasi minna. Kõik saab ju ainult paremaks minna! Ma tean seda ja mis peamine, ma USUN sellesse! 😊


Soovin Teile imelist 2018. aastat! Palju ilusaid hetki ja emotsioone, unistuste täitumist ning kordaminekuid! 🎆
Kadi